19. sajandi lopul kuulus Kuressaares Sepa tänav 9 (hilisem Vallimaa 7) asuv majavaldus koos krundiga aednik Johann Brennerile (1834 – 92). Omaniku surma järel ostis selle Kuressaare kaupmees Jakob Aavik (Joosep Aaviku isa) oma vennale Mihkel Aavikule (Johannes Aaviku isa). 1. aprillil 1896 asuski Mihkel Aavik (1844 – 1909) siia koos abikaasa Anne (1849–1918) ja laste Aadu, Liisi ja Juuliga. Johannes Aavik elas oma vanematekodus kooliopilasena aastail 1898 – 1902 ja hiljem, 1919 – 26 Saaremaa Ühisgümnaasiumis eesti keele opetajana töötades. Vanemate surma järel jäid maja hooldajaiks oed Liisi (1885 – 1949) ja Juuli (1890 – 1959). 1961. aastast kuni surmani 1989 oli sama maja Joosep Aaviku kodu. 19. juunil 1992 avati siin Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum
Saaremaa Muuseumile pandi alus 17. veebruaril 1865, kui Kuressaares asutati Saaremaa Uurimise Selts. Suured teened seltsi asutamisel ja arendamisel olid Kuressaare Gümnaasiumi klassikaliste keelte opetajal J. B. Holzmayeril. Tema poolt läbi viidud arheoloogilistel kaevamistel leitud muistised panidki Saaremaa Uurimise Seltsi muuseumile aluse.
Seltsi kogud paiknesid esialgu Kuressaare Gümnaasiumi ruumides. 1892. aastal. asus muuseum juba Kuressaare linnuses. Sajandi esimesel veerandil vahetati veel mitu korda asukohta. 1925. a. koliti loplikult linnuse ülakorruse ruumidesse. Praegu on Saaremaa Muuseumi kogudes üle 135 tuhande museaali.