|
|
Pärnu majoitus
huoneisto.eu |
kaart
Laen kaarti...
turism
leiti 3751, lehekülg 149/188:
<<
eelmised 20 1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149 150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
161
162
163
164
165
166
167
168
169
170
171
172
173
174
175
176
177
178
179
180
181
182
183
184
185
186
187
188
järgmised
20 >>
|
Pavlovi 2-10,
Sillamae, Ida-Virumaa |
| Telefon: +372 5540202 |
 Saada e-mail |
|
|
|
| Туры,Визы,железнодорожные,паромные,автобусные,авиа билеты,страхование,аренда автобусов,автотуризм. |
|
Sargvere,
Paide, Järvamaa |
| Telefon: +372 5149619 |
|
Saada e-mail |
|
|
|
1626. a. omandas Sargvere küla maad koos ümberkaudsete küladega teenete eest Rootsi-Poola sõjas noor palgasõdurite jalaväepolgu juht Alexander von Essen. Saadud maadest rajas Essen mõisa, mida mõisa keskuse järgi hakati nimetama Orissaareks. Eestlased aga tarvitasid sagedamini omanikust tuletatud – Esna – nime. Pärast Esseni surma 1664.a. läks mõis tema kolmandale pojale Otto Magnusele. 1688.a. mõis riigistati, kuid siiski jäi see veel Essenite kätte.
1722.a. jagati Otto von Esseni pärand kolmeks ja ühe osana eraldati Orissaarest iseseisva osana Sargvere, mis määrati ühele tema tütrele – Christina-Hedwigile, kes oli abielus Kirna ja Laupa mõisate omaniku Hans Heinrich von Ferseniga. Järgmiseks mõisaprouaks sai Fersenite abielust sündinud tütar Louise Magdalena , kelle ajal võisid olla ettevalmistamisel Sargvere mõisa ehitustööd.
Ehitustööde initsiaatoriks võis olla ka tema väimees Heinrich Magnus von Buddenbrock, kes algselt oli Sargvere mõisa rentnik. Mõisa väljaehitamist jätkas Buddenbrocki tütar – Anna Auguste Louise. edaspidi vahetuvad aga mõisavaldajad veelgi kiiremini, sest kellelgi ei paistnud olevat suuremat huvi mõisa arengu vastu ja see muutus ostu-müügi- ja rendiobjektiks.
1869.a. ostis mõisa Karl Riesenkampff, kelle suguvõssa see jäi kuni mõisate riigistamiseni 1919.a. Viimaseks omanikuks oli traditsiooniliselt jällegi naine – Karl Riesenkamppfi tütar Emmeliine Stackelberg, kes oli abileus Kiviloo paruniga ja elas sealses mõisas. Sargverega tegelesid valitsejad.žmõisas. Sargverega tegelesid valitsejad.
Allikas: http://sargveremes.ee/?c=moisa-lugu&l=et
|
|
|
|
|
|
|
|
