|
|
Pärnu majoitus
huoneisto.eu |
kaart
Laen kaarti...
turism
leiti 3751, lehekülg 84/188:
<<
eelmised 20 1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84 85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
161
162
163
164
165
166
167
168
169
170
171
172
173
174
175
176
177
178
179
180
181
182
183
184
185
186
187
188
järgmised
20 >>
|
Kuremaa,
Jõgeva, Jõgevamaa |
| Telefon: +372 773 2247; +372 53470265 |
 Saada e-mail |
|
|
|
| Ujula, privaatsaun, aurusaun, peresaun, konverentsisaal, solaarium, jõusaal, massaaz, baar, WIFI, majutus, spordisaal, terviserajad |
|
Tallinna 13,
Kuressaare, Saaremaa |
|
|
|
|
|
| Kuressaare ajaloolisel peaväljakul on kahe rootsiaegse ehitise, raekoja ja vaekoja kõrval oluliseks dominandiks omapärane Laurentiuse kirik. Esimene pühakoda, mis hävis 1612. a. tulekahjus, paiknes linnuse lähedal praeguse lossipargi alal. Ilmselt varsti pärast tulekahju saadi krunt uue peaväljaku lähedusse ning arvatavasti 1630. aastal valmis siin uus kirik.
See oli lihtne ristküliku kujulise põhiplaaniga ehitis, mille müürid moodustavad praeguse pikihoone. Põhjasõjas, 1710. a. põletatud kirik taastati järgnevatel aastakümnetel (pühitsemine 1729), lisades ka kooriruumi. Jällegi põles kirik 1828 ning ehitati uuesti üles arhitekt Heinrich Löweneri juhtimisel 1835 - 1836, mil ta sai oma praeguse ilme. |
|
Tallinna 2,
Kuressaare, Saaremaa |
| Telefon: +372 453 3120, +372 455 0550 |
|
Saada e-mail |
|
|
|
Oma
asukoha, turvalisuse ja hoolitsetud linnapildi tõttu on Kuressaare
hinnatud reisisiht nii eestlaste kui välismaalastest külaliste hulgas.
Kesklinn on säilitanud oma miljöö ajast, mil seda kutsuti “Liivimaa
väikelinnade pärliks”. Eesti üht populaarsemat turismikeskust külastab
igal aastal tuhandeid inimesi. Siinseid olulisemaid vaatamisväärsusi on
13. sajandist pärinev Kuressaare piiskopilinnus, mida ümbritseb
liigirikas linnapark. Kuressaare linnakeskus aga on ajalooliselt
väärtusliku vanalinna arhitektuuriga kaitseala, kuhu kuuluvad
klassitsistlikus stiilis ühe- ja kahekorruselised hooned.
Kuressaare Turismiinfokeskus
Kuressaare
Turismiinfokeskus avati 02. mail 1994. aastal Kuressaare raekojas,
aadressil Tallinna 2. Ruumid on hoone esimesel korrusel ning kergesti
leitavad.
Turismiinfokeskuse lahke pere hoolitseb selle eest,
et külalised leiaksid Saare maakonnas kõik vajaliku, mis neid huvitab.
Turismiinfokeskuses on hulgaliselt turismikaarte, reisijuhte,
informatsiooni majutus-, toitlustusettevõtete ning huviväärsuste kohta.
Turismiinfokeskus
on avatud:
15.05.-31.05 ja 01.09.-15.09
E-R 9.00-17.00, L, P
10.00-16.00
01.06.-31.08.
E-R 9.00-19.00, L, P 10.00-16.00
16.09.-14.05
E-R 9.00-17.00
Kontaktandmed:
Tallinna
2, Kuressaare 93819
Tel. 453 3120; 455 0550; faks 453 3120
E-mail: turism(a)kuressaare.ee
|
|
Lossihoov 1,
Kuressaare, Saaremaa |
| Telefon: +372 45 54463 |
|
Saada e-mail |
|
|
|
Saaremaa Muuseumile pandi alus 17. veebruaril 1865, kui Kuressaares asutati Saaremaa Uurimise Selts. Suured teened seltsi asutamisel ja arendamisel olid Kuressaare Gümnaasiumi klassikaliste keelte opetajal J. B. Holzmayeril. Tema poolt läbi viidud arheoloogilistel kaevamistel leitud muistised panidki Saaremaa Uurimise Seltsi muuseumile aluse.
Seltsi kogud paiknesid esialgu Kuressaare Gümnaasiumi ruumides. 1892. aastal. asus muuseum juba Kuressaare linnuses. Sajandi esimesel veerandil vahetati veel mitu korda asukohta. 1925. a. koliti loplikult linnuse ülakorruse ruumidesse. Praegu on Saaremaa Muuseumi kogudes üle 135 tuhande museaali. |
|
Tallinna 2,
Kuressaare, Saaremaa |
|
|
|
|
|
| Põhjamaade barokki esindav lihtne ja range, kuid suursugusena mõjuv hoone rajati aastatel 1653-70 Rootsi suurniku, krahv Magnus Gabriel De la Gardie initsiatiivil. Kuressaare raekoja fassaadi pilkupüüdvaks elemendiks on barokne raidportaal. Erilist tähelepanu väärib portaali kohal suurtest dolomiitplokkidest karniis, mille kohal dolomiidist voluutide vahel ornamenteeritud must kuldtähtedega kartuðð. Ehisvormil on ladinakeelne kiri, mis rõhutab hoone ühiskondlikku eripära:
SEMPER OFFICIO FUNGITUR UTILITATI HOMINUM CONSULENS ET SOCIETATI ANNO MDCLXX
Seda teksti on varasematel aegadel tõlgitud mitmeti. Viimane tõlge 1995.aastast kõlab järgmiselt: "ALATI TÄIDAB TA OMA KOHUST INIMESTE KASUKS, SELLEKS KODANIKKONNALT NÕU KÜSIDES. AASTAL 1670 ."(tõlkija I.H. Jarvet ) Teksti kohal on reljeefsetena kaks tiivulist lõvi linna vappi hoidmas, välja täiteks on kasutatud taimseid motiive. Raekoja saali laes on Eesti suurim 5,5 meetri pikkune ja 7,8 meetri laiune lõuend-laemaal. |
|
Tallinna 3,
Kuressaare, Saaremaa |
|
|
|
|
|
| Raekoja vastas, keskväljakul asub 1663. aastal valminud barokne vaekoda, oma hoonetüübi ainus säilinud esindaja Eestis. Vaekojas asusid täpsed tembeldatud kaalud, mida kasutati turul kauplemisel. Aegade jooksul on hoone muutnud oma funktsiooni. Peale kaalukoja asus hoones 18.-19. sajandi vahetusel linna vahtkond, 19.-20. sajandil Kuressaare postijaam. Aastatel 1980-1982 toimunud restaureerimistöödel taastati väliuurimiste käigus selgunud algne fassaadikujundus ja 18.saj. pärinev ruumijaotus. Arhitekt L. Hansar, ajaloolane A.-M.Hallik. |
|
Haanja,
Rõuge, Võrumaa |
| Telefon: +372 786 0717 |
|
Saada e-mail |
|
|
|
| Sobiv paik suvepäevade korraldamiseks. Majutamise võimalus 220-le inimesele. Koos telkimisega oleme võimelised teenindama üritusi kuni kahele tuhandele inimesele. Ürituste tarbeks on võimalik paigaldada lava.
Korvpalliväljak, võrkpalliplatsid, jõusaal, jooksurajad, suusarajad, järv. |
|
|
|
|
|
|
|
