Pärnu majoitus
huoneisto.eu |
Harjumaa muuseumid
|
Koidula 12 A,
Tallinn, Harjumaa |
Kaart
Telefon: +372 601 3111 |
 Saada e-mail |
www.linnamuuseum.ee/tammsaare/
|
|
|
| Tallinna äärelinnas Kadriorus, historistlikus suvila tüüpi majas, asub Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare (1878 –1940) korter-muuseum. Selles hoones elas kirjanik aastatel 1932 – 1940 ning seal ta ka suri. Kirjaniku lese, Käthe Hanseni sooviks oli, et nende kodu võiks kunagi olla muuseum. Nüüdseks on see unistus täitunud, muuseum avati kirjaniku sajandal sünniaastapäeval 30. 01. 1978.a.
Maja teisel korrusel asub kirjaniku viietoaline korter, mis on sisustatud algupärasel kujul, hoone teises tiivas on kirjanduslooline väljapanek Tammsaare elust ja loomepärandist. Kogudes on üle 6000 säiliku, sh kirjaniku surimask ja viiul, ning tema koduarhiiv, mis sisaldab käsikirju, kirjavahetust, dokumente ja fotosid. |
|
Küti 17,
Tallinn, Harjumaa |
| Kaart
Telefon: +372 641 1408 |
|
Saada e-mail |
www.meremuuseum.ee
|
|
|
Vette lastud 29.12. 1913.a. Stettinis ( Szceczin ) Vulcan - Werke tehases. Maksumus 970 310 kuldrubla. Käigukatsetusteks esitati 15.03. 1914.a. Oma kodusadamasse - Tallinnasse, jõudis esmakordselt 19.06. 1914.a peale Hankot, Kroonlinna ja Peterburi. Oli moodsaim ja tehniliselt täiuslikum jäämurdja maailmas kümnekonna aasta jooksul.
On ainuke sõjaeelsest iseseisvusajast säilinud aurulaev Eestis ja kogu Baltikumis.
Etendas olulist rolli nii Soome kui ka Eesti Vabadussõjas.
On maailma suurim säilinud aurujäämurdja ning peale kõige veel üsna originaalilähedases korras, olles sellega maailma mastaabis unikaalne tehnikamälestis. |
|
Vene 16/18,
Tallinn, Harjumaa |
| Kaart
Telefon: +372 515 5489 |
|
Saada e-mail |
www.kloostri.ee
|
|
|
| Tallinna vanalinna südames ja kõigest mõne saja sammu kaugusel Raekoja platsist on Teil võimalus kogeda keskaegse kloostri hõngu. Kunagise kloostri aed ja aeda ümbritsevad ristikäigud pakuvad romantilisi elamusi. Siin eksponeeritakse ainulaadsele arhitektuurile lisaks Tallinna keskaegsete hoonete kaunistuskive.
Dominikaani munkade poolt juba 1246 aastal asutatud kloostri säilinud ehitised on Eestis ühed vanimad ja raidkivide ekspositsioon nendes pärineb 15-17 sajandist. |
|
Lai 29a,
Tallinn, Harjumaa |
| Kaart
Telefon: +372 641 1739 |
|
Saada e-mail |
www.loodusmuuseum.ee
|
|
|
| Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina.
Loodusmuuseum lähtub oma tegevuses 1996. aastal vastu võetud muuseumiseadusest (RT I 1996, 83, 1487) ja Eesti Loodusmuuseumi põhimäärusest (keskkonnaministri 29. juuli 2005. a määrus nr 57).
Muuseum paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2. |
|
Pikk 70,
Tallinna, Harjumaa |
| Kaart
Telefon: +372 641 1408 |
|
Saada e-mail |
www.meremuuseum.ee
|
|
|
-
Aurik-jäämurdja Suur Tõll
- Allveelaev Lembit
-
Uurimislaev Mare
- Piirivalvelaev PVL 105 TORM
-
Miinilaev Kalev
- Patrullkaater Grif
- Hai - klassi
jaht "Haili"
- Maasilinna laev
Lennusadama
territooriumil asuvad rahvusvaheliselt olulised arhitektuuri- ja
ajaloomälestised - koorikbetoonist Vesilennukite angaarid (ehitatud
1916 - 1917), kus oleks tulevikus võimalik eksponeerida allveelaeva
"Lembit" koos meresõjatehnikaga.
Piirkonna ajalooline taust ja
sellel asuvad hetkel kasutust mitteleidvad ajaloolised hooned
(kasarmuhoone, staabihoone), kõrval asuv rannakaitsepatarei
üliatraktiivne ajalooline kompleks, vesilennukite angaarid ning Eesti
Meremuuseumi väärtuslik kogu loovad aluse Läänemere piirkonnas
arvestatava kultuuri- ja turismiobjekti rajamiseks. Muuseumilaevade
sadama väljaarendamine koos vabaõhuekspositsiooniga ning sealsete
ajalooliste rajatistega - vesilennukite angaarid, kasarm ja staabihoone
kujuneb ilma kahtluseta muuseumi lähiaastate suurprojektiks, mis aga
valmides annab olulise lisa kõnealuse Tallinna rannaala väärtustamisele
ning teadvustamisele. |
|
Lai 17,
Tallinn, Harjumaa |
| Kaart
Telefon: +372 627 4600 |
|
Saada e-mail |
www.etdm.ee
|
|
|
| EESTI TARBEKUNSTI- JA DISAINIMUUSEUM (ETDM) asub Tallinna vanalinnas 17. saj. lõpul valminud barokses aidas. Muuseumi kogule pandi alus 1919. aastal koos Eesti Kunstimuuseumi rajamisega.
Eesti kaasaegse tarbekunsti kõrval on esindatud ka tootekujunduse ning unikaaldisaini näidised. Muuseumil on tekstiili-, keraamika-, portselani-, naha-, klaasi-, ehte-, metalli-, mööbli- ja disainikollektsioon, kokku ligi 15000 museaali; lisaks mahukas foto-, negatiivi- ja slaidikogu, erialane raamatukogu ning arhiiv.
Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kollektsioon on kõige väärtuslikum ja ülevaatlikum eesti professionaalse tarbekunsti ja disaini kogu üldse. |
|
Müürivahe 12,
Tallinn, Harjumaa |
| Kaart
Telefon: +372 644 6407 , +372 644 2132 |
|
Saada e-mail |
www.tmm.ee
|
|
|
| Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal- eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi (1902-1970) kortermuuseum. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi visiitkaardiks on ajalooliste muusikainstrumentide püsiekspositsioon. Muuseum korraldab näitusi, loenguid, konverentse, kontserte, temaatilisi õhtuid jms. |
|
Lai 28,
Tallinn, Harjumaa |
| Kaart
Telefon: +372 641 1730, +372 6411 732 |
|
Saada e-mail |
www.tervishoiumuuseum.ee
|
|
|
| Eesti Tervishoiu Muuseum asutati 1921 ja avati 1924 Tartus Ülikooli arstkonna initsiatiivil. ETM-i mitmekülgse tegevuse aluseks oli ühelt poolt muuseumi juhataja dr.Sumbergi entusiasm ja samal ajal suurepärane oskus organiseerida arstkonna paremad jõud muuseumi teenistusse. Muuseumi juures tegutsesid arstide teaduslikud komisjonid, kes tegelesid ekspositsiooni täiendamise ja väljaarendamisega. Lisaks püsiekspositsioonile korraldas muuseum üle riigi kõigis linnades rändnäitusi.
1928 asutati osakond ka Tallinnas, avati 1932.
1950.-ndail muuseum likvideeriti. Ekspositsiooni hävitamine toimus lausa vandalistlikult – vahast mulaazid sulatati, vasest esemed äritseti maha, osa esemeid kanti lihtsalt laiali.
Muuseum avati taas 1980.aastal Tallinnas Meditsiinikooli ruumides.
1989.aastast asub Eesti Tervishoiu Muuseum Tallinna vanalinnas Laial tänaval.
Eesti Tervishoiu Muuseum kogub eesti meditsiiniajalugu kajastavat materjali (fotod, trükised, dokumendid, esemed).
Oma asutamisest alates on muuseum siiski erinenud klassikalisest vanavara kogumise ja eksponeerimise kohast. Tähtsal kohal on inimeseõpetuse ja tervisliku eluviisi toomine külastajani kaasaegsete mulaazide, interaktiivsete eksponaatide ning näituste abil.
Püsiväljapaneku kõrval korraldatakse meditsiiniajaloo-, meditsiinitehnika-, invavarustuse- ja kunstinäitusi.
Alates 2000.aastast töötab muuseumis pedagoog, kelle loengud aitavad lahti seletada muuseumis pakutavat ja lisavad teadmisi soovitud teemal – inimese anatoomia, evolutsioon, esmaabi, narkomaania, suguhaigused jne. Külastajatel on võimalus vaadata ka videofilme eelpool mainitud teemadel. |
|
Vabaõhumuuseumi tee 12,
Tallinn, Harjumaa |
| Kaart
Telefon: +372 654 9100 |
|
Saada e-mail |
www.evm.ee
|
|
|
| Muuseum asutati 22. mail 1957, tegevust alustas 1. juunist samal aastal. Juulis kinnitati muuseumile 66 ha suurune maa-ala Tallinna lähedal, Kopli lahe kaldal, 19. saj rajatud Rocca al Mare suvemõisa alal. Külastajatele avati ehitusjärgus muuseum 1964. a. Nüüdseks on muuseumi territoorium 84 ha, 1996. aasta 1. jaanuari seisuga on üle toodud 79 hoonet.
Muuseum on keskne vabaõhuekspositsioon, mille ülesandeks on uurida, koguda ja tutvustada ajaloolise maa-arhitektuuri tüüpilisi ja parimaid näidiseid kogu Eestist (kaasa arvatud väiksemate etniliste gruppide: setude, peipsi-venelaste ja eesti-rootslaste ehitised). Arhitektuuriobjektid koos olustikulise tarbevaraga peavad andma pildi talurahva erinevate sotsiaalsete rühmade elust 18. sajandist kuni 20. sajandi kolmekmünendate aastateni.
Muuseumi territoorium on jagatud tinglikult neljaks osaks, vastavalt eesti rahva materiaalse kultuuri ajaloolistele valdkondadele: Lääne-Eesti, Põhja-Eesti, saared ja Lõuna-Eesti. Kesksel kohal on eri perioodide ja erinevate sotsiaalsete rühmituste taluõued. Tõetruu pildi andmiseks Eesti külast eksponeeritakse ka üksikobjekte (nn avalikke ehitusi): kirik, kõrts, koolimaja, vallamaja, magasiait, külapood, seltsimaja, veskid, pritsikuur.
Väljaehitatuna peab muuseumi ekspositsisoon olema sügavalt terviklik lahendus, kus ajalooliselt tõepärane miljöö luuakse erinevate paikkondade loodust, asulate tüüpe, taluõuede planeeringut, tüüpilisi originaalhooneid ja interjööre sidudes.
Talupoja elamu arengust ja järk-järgulisest täiustamisest saab ammendava ülevaate kõigi etnograafiliste piirkondade ekspositsiooniga tutvumise järel. |
|
Weizenbergi 34 / Valge 1,
Tallinn, Harjumaa |
| Kaart
Telefon: +372 602 6000 |
|
Saada e-mail |
www.ekm.ee/kumu.php
|
|
|
| Nüüdseks on Eesti Kunstimuuseum kasvanud mitmete erinevate muuseumidega institutsiooniks: Kadrioru kunstimuuseum (Kadrioru loss ja Mikkeli muuseum), Niguliste muuseum, Adamson-Ericu muuseum. Alates 2006. aasta veebruarist on Kadriorus külastajatele avatud Kumu kunstimuuseum – Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone.
Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline hoone. Kumu on kaasaegne multifunktsionaalne kunstimuuseum, mis koondab endasse näitusesaalid, erinevaid võimalusi pakkuva auditooriumi ning noortele külastajatele ja kunstihuvilistele mõeldud hariduskeskuse. |
|
Pirita tee 56,
Tallinn, Harjumaa |
| Kaart
Telefon: +372 6968 600 |
|
Saada e-mail |
www.ajaloomuuseum.ee/et/kuelastajale/918-maarjamaee-loss
|
|
|
| Maarjamäe loss on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 10–17
Suletud esmaspäeviti-teisipäeviti ja riiklikel pühadel.
Tasuta pääseb muuseumi iga kuu viimasel neljapäeval ja Rahvusvahelisel muuseumipäeval, 18. mail.
Maarjamäel peatub buss nr 5.
Uurijate teenindamine (arhiiv, fotokogu, etnograafia, kunst, kultuuriloolised esemed, tekstiil, trükised, mööbel, pitsatid) etteteatamisega esmaspäevast reedeni kell 9.00–17.00.
ÜRITUSTE KORRALDAMINE MAARJAMÄE LOSSI SAALIDES
Info ja broneerimine inge.laurik(at)eam.ee (Inge Laurik-Teder), telefonid 6228607 ja 6228610. |
|
Toompea 8,
Tallinn, Harjumaa |
| Kaart
Telefon: +372 668 0250 |
|
Saada e-mail |
www.okupatsioon.ee
|
|
|
| 2003. aastal avatud Okupatsioonide muuseumi püsiekspositsioon kajastab arenguid Eestis aastatel 1940-1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja veelkord N. Liidu poolt. Korraldatakse ka rohkem või vähem temaatilisi ajutisi näitusi. Giid ettetellimisel. |
|
Suur-Patarei 24,
Tallinn, Harjumaa |
| Kaart
Telefon: +372 50 46 536 |
|
Saada e-mail |
www.patarei.org
|
|
|
| Patarei merekindlus asub tallinna lahe ääres 4 hektaril. Ranna ääres paiknev kaarekujuline gorz liitub kolmnurgakujuline lüneti osa. Kolmnurga tipus paikneb väiksem mortiiripatarei, mille kõrval asub Kultuuripark Patarei sissepääs.
Siit saab liikuda erinevate vaatamisväärsuste juurde. Nii majandushoovilt kindlus-vangla sisse, kui ka otse alla mere äärde. |
|
Mäekalda 2,
Tallinn, Harjumaa |
| Kaart
Telefon: +372 6013136 |
|
Saada e-mail |
www.linnamuuseum.ee/peetrimaja/
|
|
|
| Keiser Peeter I (1672-1725) laiendas Põhjasõja käigus Vene impeeriumi piire, vallutades 1710. aastaks Eesti ala. Uute piirialade kaitsmine muutus nüüd valitseja esmaseks ülesandeks. Eestis pööras ta suurt tähelepanu Tallinna ja Paldiski sadamate väljaehitamisele ning viibis korduvalt Tallinnas.
Keisri esialgseks majutamiseks osteti 1713. aastal tulevase Kadrioru lossi maa-alaga koos ka 17. sajandil ehitatud suvemõis, mis oli kuulunud raehärra von Drentelnile. Keisri tarbeks laiendati väikest ehitust tiibhoonega ning selle tulemusena koosnes hoone esikust, köögist ja neljast toast. Väike suveresidents oli kasutusel kuni keisri surmani. Järgnevad valitsejad elasid Tallinna külastades juba valminud Kadrioru lossis ning väike ehitus jäi unustatuna lagunema. Hoone taastati keiser Aleksander I korraldusel peale tema külaskäiku Tallinna 1804. aastal. Taastamata jäi tiibhoone, köök ehitati ringi ning selle peale teine korrus söögitoaga, mis varem puudus.
Sellest alates on väikest ehitust pidevalt hooldatud ning tänapäeval esindab hoone ainsana Eesti arhitektuuris 17. sajandi suvemaja ehituslaadi ning on seetõttu ehitusmälestisena eriti väärtuslik. |
|
|
ilm Harjumaal
