Pärnu majoitus
huoneisto.eu |
Kuressaare vaatamisväärsused
vaatamisväärsused Kuressaares
leiti 9: 1
|
Vallimaa k. 7,
Kuressaare , Saaremaa |
Kaart
Telefon: +372 455 7583 |
|
www.saaremaamuuseum.ee
|
|
|
19. sajandi lopul kuulus Kuressaares Sepa tänav 9 (hilisem Vallimaa 7) asuv majavaldus koos krundiga aednik Johann Brennerile (1834 – 92). Omaniku surma järel ostis selle Kuressaare kaupmees Jakob Aavik (Joosep Aaviku isa) oma vennale Mihkel Aavikule (Johannes Aaviku isa). 1. aprillil 1896 asuski Mihkel Aavik (1844 – 1909) siia koos abikaasa Anne (1849–1918) ja laste Aadu, Liisi ja Juuliga. Johannes Aavik elas oma vanematekodus kooliopilasena aastail 1898 – 1902 ja hiljem, 1919 – 26 Saaremaa Ühisgümnaasiumis eesti keele opetajana töötades. Vanemate surma järel jäid maja hooldajaiks oed Liisi (1885 – 1949) ja Juuli (1890 – 1959). 1961. aastast kuni surmani 1989 oli sama maja Joosep Aaviku kodu. 19. juunil 1992 avati siin Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum |
|
Tallinna 13,
Kuressaare , Saaremaa |
| Kaart
|
|
www.teelistekirikud.ekn.ee/2013/fi_maakond.php?mk=Saaremaa
|
|
|
| Kuressaare ajaloolisel peaväljakul on kahe rootsiaegse ehitise, raekoja ja vaekoja kõrval oluliseks dominandiks omapärane Laurentiuse kirik. Esimene pühakoda, mis hävis 1612. a. tulekahjus, paiknes linnuse lähedal praeguse lossipargi alal. Ilmselt varsti pärast tulekahju saadi krunt uue peaväljaku lähedusse ning arvatavasti 1630. aastal valmis siin uus kirik.
See oli lihtne ristküliku kujulise põhiplaaniga ehitis, mille müürid moodustavad praeguse pikihoone. Põhjasõjas, 1710. a. põletatud kirik taastati järgnevatel aastakümnetel (pühitsemine 1729), lisades ka kooriruumi. Jällegi põles kirik 1828 ning ehitati uuesti üles arhitekt Heinrich Löweneri juhtimisel 1835 - 1836, mil ta sai oma praeguse ilme. |
|
Tallinna 2,
Kuressaare , Saaremaa |
| Kaart
Telefon: +372 453 3120, +372 455 0550 |
 Saada e-mail |
|
|
|
Oma
asukoha, turvalisuse ja hoolitsetud linnapildi tõttu on Kuressaare
hinnatud reisisiht nii eestlaste kui välismaalastest külaliste hulgas.
Kesklinn on säilitanud oma miljöö ajast, mil seda kutsuti “Liivimaa
väikelinnade pärliks”. Eesti üht populaarsemat turismikeskust külastab
igal aastal tuhandeid inimesi. Siinseid olulisemaid vaatamisväärsusi on
13. sajandist pärinev Kuressaare piiskopilinnus, mida ümbritseb
liigirikas linnapark. Kuressaare linnakeskus aga on ajalooliselt
väärtusliku vanalinna arhitektuuriga kaitseala, kuhu kuuluvad
klassitsistlikus stiilis ühe- ja kahekorruselised hooned.
Kuressaare Turismiinfokeskus
Kuressaare
Turismiinfokeskus avati 02. mail 1994. aastal Kuressaare raekojas,
aadressil Tallinna 2. Ruumid on hoone esimesel korrusel ning kergesti
leitavad.
Turismiinfokeskuse lahke pere hoolitseb selle eest,
et külalised leiaksid Saare maakonnas kõik vajaliku, mis neid huvitab.
Turismiinfokeskuses on hulgaliselt turismikaarte, reisijuhte,
informatsiooni majutus-, toitlustusettevõtete ning huviväärsuste kohta.
Turismiinfokeskus
on avatud:
15.05.-31.05 ja 01.09.-15.09
E-R 9.00-17.00, L, P
10.00-16.00
01.06.-31.08.
E-R 9.00-19.00, L, P 10.00-16.00
16.09.-14.05
E-R 9.00-17.00
Kontaktandmed:
Tallinna
2, Kuressaare 93819
Tel. 453 3120; 455 0550; faks 453 3120
E-mail: turism(a)kuressaare.ee
|
|
Lossihoov 1,
Kuressaare , Saaremaa |
| Kaart
Telefon: +372 45 54463 |
|
Saada e-mail |
www.saaremaamuuseum.ee
|
|
|
Saaremaa Muuseumile pandi alus 17. veebruaril 1865, kui Kuressaares asutati Saaremaa Uurimise Selts. Suured teened seltsi asutamisel ja arendamisel olid Kuressaare Gümnaasiumi klassikaliste keelte opetajal J. B. Holzmayeril. Tema poolt läbi viidud arheoloogilistel kaevamistel leitud muistised panidki Saaremaa Uurimise Seltsi muuseumile aluse.
Seltsi kogud paiknesid esialgu Kuressaare Gümnaasiumi ruumides. 1892. aastal. asus muuseum juba Kuressaare linnuses. Sajandi esimesel veerandil vahetati veel mitu korda asukohta. 1925. a. koliti loplikult linnuse ülakorruse ruumidesse. Praegu on Saaremaa Muuseumi kogudes üle 135 tuhande museaali. |
|
Tallinna 2,
Kuressaare , Saaremaa |
| Kaart
|
|
|
|
|
| Põhjamaade barokki esindav lihtne ja range, kuid suursugusena mõjuv hoone rajati aastatel 1653-70 Rootsi suurniku, krahv Magnus Gabriel De la Gardie initsiatiivil. Kuressaare raekoja fassaadi pilkupüüdvaks elemendiks on barokne raidportaal. Erilist tähelepanu väärib portaali kohal suurtest dolomiitplokkidest karniis, mille kohal dolomiidist voluutide vahel ornamenteeritud must kuldtähtedega kartuðð. Ehisvormil on ladinakeelne kiri, mis rõhutab hoone ühiskondlikku eripära:
SEMPER OFFICIO FUNGITUR UTILITATI HOMINUM CONSULENS ET SOCIETATI ANNO MDCLXX
Seda teksti on varasematel aegadel tõlgitud mitmeti. Viimane tõlge 1995.aastast kõlab järgmiselt: "ALATI TÄIDAB TA OMA KOHUST INIMESTE KASUKS, SELLEKS KODANIKKONNALT NÕU KÜSIDES. AASTAL 1670 ."(tõlkija I.H. Jarvet ) Teksti kohal on reljeefsetena kaks tiivulist lõvi linna vappi hoidmas, välja täiteks on kasutatud taimseid motiive. Raekoja saali laes on Eesti suurim 5,5 meetri pikkune ja 7,8 meetri laiune lõuend-laemaal. |
|
Tallinna 3,
Kuressaare , Saaremaa |
| Kaart
|
|
|
|
|
| Raekoja vastas, keskväljakul asub 1663. aastal valminud barokne vaekoda, oma hoonetüübi ainus säilinud esindaja Eestis. Vaekojas asusid täpsed tembeldatud kaalud, mida kasutati turul kauplemisel. Aegade jooksul on hoone muutnud oma funktsiooni. Peale kaalukoja asus hoones 18.-19. sajandi vahetusel linna vahtkond, 19.-20. sajandil Kuressaare postijaam. Aastatel 1980-1982 toimunud restaureerimistöödel taastati väliuurimiste käigus selgunud algne fassaadikujundus ja 18.saj. pärinev ruumijaotus. Arhitekt L. Hansar, ajaloolane A.-M.Hallik. |
|
Lossi 8,
Kuressaare , Saaremaa |
| Kaart
|
|
www.teelistekirikud.ekn.ee/2013/fi_maakond.php?mk=Saaremaa
|
|
|
| 1790. a. ehitatud kirik on kolmelööviline, tagasihoidlikus hilisklassitsistlikus stiilis. Huvitav on umbes samast ajast pärinev kolmeosaline värav. Selle peasissekäigust kummalgil pool olevast seinapinnast eenduvad kaks dooria kapiteelidega poolsammast. Väravaosi seob võlvkaar, mille kohal karniisi all on friis triglüüfidega - motiiv, mis klassitsistlikku stiili võeti üle Vana - Kreekast, kus see oli väga iseloomulik. Seinapinnad on massiivsed. Võlvkaari kaunistavad lukukivid. Mõlemaid väravapooli seob väikese viiluga karniis. Metallvõrestik on sepise suurepäraseks näiteks. Eriti kaunis on klassitsistlikud ornamendid, nn. rippuvad rätikud. |
|
Lossi 1,
Kuressaare , Saaremaa |
| Kaart
|
|
|
|
|
| Praeguse Saare Maavalitsuse hoone rajati 18.saj. lõpus. Saaremaa Rüütelkond oli maja ostnud Dellingshausenitelt 1800. a., kes kasutasid suurte, mahukate keldritega kivimaja kokkuostetud vilja ladustamiseks. Kevade saabudes veeti vili väikelaevadega Riiga või lastiti siinsamas Kuressaare reidil Lääne - Euroopast tulnud suurtele alustele. Põhiplaanilt sümmeetriline hoone asub kõrgel soklikorrusel, mis omariikluse perioodil kohandati kaupluseruumideks. Siis ehitati juurde ka apteegiosa, mis on üsna hästi ansamblisse sobitatud. Hoonet kaunistavad kaaraknad, pilastrite rida, laiad profileeritud karniisid ja 1976. a. taastatud dolomiitsammastikuga rõdu. |
|
Lossi 1,
Kuressaare , Saaremaa |
| Kaart
|
|
|
|
|
| Lossi tänava alguses, Saare Maavalitsuse hoone vastas seisab Eesti ühe tuntuma skulptori Amandus Heinrich Adamsoni poolt 1928. aastal rajatud pronksskulptuuri koopia. Ausammas on püstitatud Vabadussõjas (1918 - 1920) langenute mälestuseks. 18. juunil 1941. a. lõhuti ausammas Venemaa NKVD poolt. Skulptuur leiti üles 1941. a. sügisel ja asetati uuesti vanale kohale tagasi. Teist korda võeti ausammas maha 1945. a. aprillis, kui Vene väed uuesti Saaremaale tulid. Ausammas viidi vene mereväelaste poolt ära ning arvatakse, et uputati merre, seda ei ole siiani õnnestunud leida. Saaremaalt, Leisist pärit skulptor Mati Varik taastas jooniste järgi pronksist sõjamehe kuju ja 23. juunil 1990. aastal, eestlaste võidupühal, püstitati kuju taas omale kohale. |
vaatamisväärsused Kuressaares
leiti 9:
1
|
|
ilm Saaremaal
Saaremaa Muuseumile pandi alus 17. veebruaril 1865, kui Kuressaares asutati Saaremaa Uurimise Selts. Suured teened seltsi asutamisel ja arendamisel olid Kuressaare Gümnaasiumi klassikaliste keelte opetajal J. B. Holzmayeril. Tema poolt läbi viidud arheoloogilistel kaevamistel leitud muistised panidki Saaremaa Uurimise Seltsi muuseumile aluse.
Seltsi kogud paiknesid esialgu Kuressaare Gümnaasiumi ruumides. 1892. aastal. asus muuseum juba Kuressaare linnuses. Sajandi esimesel veerandil vahetati veel mitu korda asukohta. 1925. a. koliti loplikult linnuse ülakorruse ruumidesse. Praegu on Saaremaa Muuseumi kogudes üle 135 tuhande museaali.
