Pärnu majoitus
huoneisto.eu |
Põlvamaa
Põlvamaal
leiti 4: 1
|
Ahja,
Vastse-Kuuste, Põlvamaa |
Kaart
|
|
et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kaitsealad
|
|
|
| Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala paikneb Vastse-Kuuste ja Põlva valla maadel, hõlmates jõe keskjooksu ja selle lähiümbruse Koorevere sillast kuni Valgesoo veskini. Kaitseala on 1101 ha suurune ning ta loodi 1957. aastal.
Kaitsealal kaitstakse Ahja jõe keskjooksul asuvaid Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakivipaljandeid, mitmeid koopaid (näiteks Emalätte koobas, Neitsikoobas), jõeorgu ja seal leiduvaid kaitsealuseid liike (näiteks austria roidputke, alssosja, mets-vareskolda, nõmm-vareskolda, ungrukolda ja karukolda). |
|
Ahja,
Ahja, Põlvamaa |
| Kaart
|
|
www.mois.ee/tartu/ahja.shtml
|
|
|
| Ahja mõisa on esmakordselt mainitud 1553. aastal. Poola valitsusajal kuulus mõis Kaweritele ning Rootsi võimuperioodil Oxenstiernadele. Põhjasõja järel kinkis Peeter I Ahja mõisa pastor Ernst Glücki lesele, kelle perekonnas oli keisrinna Katariina I üles kasvanud.
1743. aastal omandas mõisa prantslasest Venemaa mereväeohvitser François Guillemot de Villebois. Tema lasi 1740. aastate lõpus rajada ka esindusliku härrastemaja.
1766. aastal läks mõis Liphartide suguvõsa omandusse. Hiljem kuulus mõis veel Knorringitele, Löwis of Menaritele ja 1819–1919 Braschidele.
Ahja barokkstiilis poolkelpkatusega härrastemaja projekteeriti ilmselt Bartolomeo Rastrelli töökojas. Rastrelli projekteeris muu hulgas ka Talvepalee, Miitavi lossi ja Rundāle lossi.
1929. aastal asus härrastemajja kool, mis tegutses seal 1997. aastani.
9. oktoobril 2007 oli hoones tulekahju ning sellest jäid järele vaid müürid.
Säilinud on ka mõisa kõrvalhooneid, kuid enamasti ümberehitatud kujul.
Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Ahja_m%C3%B5is |
|
Piusa,
Orava, Põlvamaa |
| Kaart
Telefon: + 372 5304 4120 |
 Saada e-mail |
www.piusa.ee/
|
|
|
| Piusa klaasiliivakaevandus.
Piusa koobastiku looduskaitseala eesmärk on kaitsealuste nahkhiirte ja nende talvitumiseks vajalike koobaste kaitse, uurimine ja tutvustamine.
Kaitstavaks elupaiga tüübiks on vanad loodusmetsad ning kaitstavateks taime- ja loomaliikideks tiigilendlane, harivesilik, palu-karukell, aas-karukell ja roomav öövilge.
Alates 2010. a. oktoobrist on Piusa koobastiku looduskaitsealal Muuseumikoopa vahetus läheduses avatud Piusa Koobaste Külastuskeskus.
|
Põlvamaal
leiti 4:
1
|
|
ilm Põlvamaal
