Eesti muuseumid

A.H.Tammsaare Muuseum Albus

Vetepere, Albu, Järvamaa

Telefon: +372 38 59 020, +372 5340 3461

www.tammsaare.albu.ee

30. jaanuaril 1878 sündis Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Peeter ja Ann Hanseni peres neljanda lapsena poeg Anton, tulevane kirjanik. Selle taluga olid tihedalt seotud Anton Hanseni esimesed paarkümmend eluaastat. Oma loomingus on Tammsaare jäädvustanud kodukandi inimesed, paigad ja kauni, kuid eluks karmi looduse. Pärast romaani "Tõde ja õigus" I osa ilmumist 1926. aastal käis Tammsaare-maile palju uudistajaid. Ametlikult aga avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumajas 30. jaanuaril 1958. aastal ning kuni 1972. aastani oli ekspositsioon ainult maja teisel korrusel. 29. jaanuaril 1978. aaastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajatud matkarajad. 4. detsembril 2002 moodustati Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel.

A.H.Tammsaare Muuseum Kadriorus

Koidula 12 A, Tallinn, Harjumaa

Kaart

Telefon: +372 601 3111

Saada e-mail

www.linnamuuseum.ee/tammsaare/

Tallinna äärelinnas Kadriorus, historistlikus suvila tüüpi majas, asub Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare (1878 –1940) korter-muuseum. Selles hoones elas kirjanik aastatel 1932 – 1940 ning seal ta ka suri. Kirjaniku lese, Käthe Hanseni sooviks oli, et nende kodu võiks kunagi olla muuseum. Nüüdseks on see unistus täitunud, muuseum avati kirjaniku sajandal sünniaastapäeval 30. 01. 1978.a. Maja teisel korrusel asub kirjaniku viietoaline korter, mis on sisustatud algupärasel kujul, hoone teises tiivas on kirjanduslooline väljapanek Tammsaare elust ja loomepärandist. Kogudes on üle 6000 säiliku, sh kirjaniku surimask ja viiul, ning tema koduarhiiv, mis sisaldab käsikirju, kirjavahetust, dokumente ja fotosid.

Aavikute majamuuseum

Vallimaa k. 7, Kuressaare, Saaremaa

Kaart

Telefon: +372 455 7583

www.saaremaamuuseum.ee

19. sajandi lopul kuulus Kuressaares Sepa tänav 9 (hilisem Vallimaa 7) asuv majavaldus koos krundiga aednik Johann Brennerile (1834 – 92). Omaniku surma järel ostis selle Kuressaare kaupmees Jakob Aavik (Joosep Aaviku isa) oma vennale Mihkel Aavikule (Johannes Aaviku isa). 1. aprillil 1896 asuski Mihkel Aavik (1844 – 1909) siia koos abikaasa Anne (1849–1918) ja laste Aadu, Liisi ja Juuliga. Johannes Aavik elas oma vanematekodus kooliopilasena aastail 1898 – 1902 ja hiljem, 1919 – 26 Saaremaa Ühisgümnaasiumis eesti keele opetajana töötades. Vanemate surma järel jäid maja hooldajaiks oed Liisi (1885 – 1949) ja Juuli (1890 – 1959). 1961. aastast kuni surmani 1989 oli sama maja Joosep Aaviku kodu. 19. juunil 1992 avati siin Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum

Ants Laikmaa majamuuseum

Kadarpiku, Taebla, Läänemaa

Kaart

Telefon: +372 47 29 756

www.laikmaa.eu

Ants Laikmaa oli üks eisimesi Eesti soost kunstnikke ning kunstipedagooge. Tegemist on ainulaadse kompleksiga, mis on Laikmaa enda projekteeritud ning mida ta koos arhitekt Karl Burmaniga aastakümneid ehitas. Ainulaadse arhitektuuriga hoone esimesel korrusel on kunstniku söögituba ning tema elukäiku tutvustav väljapanek. Ülemisele korrusele jäävad ateljee ning töö- ja magamistuba koos Laikmaa isiklike esemete ja etnograafilise vanavaraga. Maja ümber on kunstniku enda rajatud liigirikas park, mis on looduskaitse all. Pargis asuvad ka suvemaja ning A. Laikmaa haud.

Audru muuseum

Pärna allee 14, Audru, Pärnumaa

Kaart

Telefon: +372 446 4191, +372 5559 9302

Saada e-mail

www.audru.ee/?id=90-8k

Audru museum avati 12. augustil 1996. a ja paikneb koos Audru Raamatukoguga endises Audru mõisa valitsejamajas. Ühekordne klassitsistlikus stiilis ehitis on kõrge kelpkatusega ja keldriruumidega. Esifassaadi keskel asuvat löövialust toetavad 4 saledat toskaana orderis ümarsammast. Hoone nurgad on kujundatud samalaadsete pilastritega. 19 saj. II poolel on hoone omandanud teravkaarelised neogooti stiilis akna- ja ukseavad. Tähelepanu väärib hoone puunikerdustega kujundatud tiib-uks, mille originaal on valmistatud Pärnu 19 saj. nimeka tislermeistri G. F. Finck`i töökojas. Valitsejamaja oli alates 1901. aastast telefoni-ühenduses härrastemajaga, tornimajaga ja karjamõisate valitsejamajadega. Hoone on tänapäevani säilinud täies mahus. Seal on tegutsenud telefonikeskjaam, sovhoosi kontor ja söökla, arstipunkt ning korterid. Muuseumi kasutada on ruumid maja parempoolses tiivas – hea akustikaga kaminasaal, töö- ja olmeruumid ning teisel korrusel nn. lakasaal, kus asub püsiekspositsioon. Endises mõisa viinakeldri hoones ehk õuemuuseumis asuvad suuremad eksponaadid – rehepeksu ja põllutöömasinad. Muuseumis kajastub Audru valla eluolu alates 19. sajandi teisest poolest kuni lähiminevikuni. Lähikonnas asuvad mitmed säilinud ja tänapäeval kasutust leidnud hooned – viinaköök, magasiait, kõrtsimaja. Meeleolu loovad jalutuskäik kiriku arboreetumis ja vanas mõisapargis.

Aurik-jäämurdja Suur Tõll

Küti 17, Tallinn, Harjumaa

Kaart

Telefon: +372 641 1408

Saada e-mail

www.meremuuseum.ee

Vette lastud 29.12. 1913.a. Stettinis ( Szceczin ) Vulcan - Werke tehases. Maksumus 970 310 kuldrubla. Käigukatsetusteks esitati 15.03. 1914.a. Oma kodusadamasse - Tallinnasse, jõudis esmakordselt 19.06. 1914.a peale Hankot, Kroonlinna ja Peterburi. Oli moodsaim ja tehniliselt täiuslikum jäämurdja maailmas kümnekonna aasta jooksul.
On ainuke sõjaeelsest iseseisvusajast säilinud aurulaev Eestis ja kogu Baltikumis.
Etendas olulist rolli nii Soome kui ka Eesti Vabadussõjas.
On maailma suurim säilinud aurujäämurdja ning peale kõige veel üsna originaalilähedases korras, olles sellega maailma mastaabis unikaalne tehnikamälestis.

Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum

Kurgja, Vändra, Pärnumaa

Kaart

Telefon: +372 44 58 171

Saada e-mail

www.kurgja.ee

"Nii ilusat kohta, kui Kurgja on, olen harva näinud. Ta on täitsa metsa sees Pärnu jõe mõlemal kaldal...," kirjutas C. R. Jakobson oma kihlatule 1874. aastal. Kurgjale talu rajades soovis ta olla talupidajatele eeskujuks ja õpetajaks. Taluhooned on valminud Jakobsoni enda projektide järgi ja on seetõttu ainulaadsed. Aasta1875–1880 valmisid saun, mesipuude maja, vesiveski ja karjalaut. Huvitava arhitektuuriga elumaja sai valmis alles pärast peremehe surma. Tänapäeval on hooned korda seatud ja sisustatud. 82,5 ha suurune Kurgja-Linnutaja on tegutsev talu, kus kasvatakse karja ja haritakse põldu.

Dominiiklaste kloostri muuseum

Vene 16/18, Tallinn, Harjumaa

Kaart

Telefon: +372 515 5489

Saada e-mail

www.kloostri.ee

Tallinna vanalinna südames ja kõigest mõne saja sammu kaugusel Raekoja platsist on Teil võimalus kogeda keskaegse kloostri hõngu. Kunagise kloostri aed ja aeda ümbritsevad ristikäigud pakuvad romantilisi elamusi. Siin eksponeeritakse ainulaadsele arhitektuurile lisaks Tallinna keskaegsete hoonete kaunistuskive. Dominikaani munkade poolt juba 1246 aastal asutatud kloostri säilinud ehitised on Eestis ühed vanimad ja raidkivide ekspositsioon nendes pärineb 15-17 sajandist.

Eemu tuulik

Linnuse, Muhu, Saaremaa

Kaart

Telefon: +372 452 8130

www.saaremaamuuseum.ee

Muhu saarel Linnuse küla Eemu talu väravas asuv pukktuulik on üks vähestest töökorras ja töötavatest tuuleveskitest Eestis ning on alates 17. maist 1980 huvilistele avatud Saaremaa Muuseumi filiaalina. Väikese väina tammist umbes kilomeetri kaugusel, polisele tuulikuasemele ehitas veski taas üles samas külas elav Jüri Ling.

Eesti Ajaloomuuseum - Suurgildi hoone

Pikk 17, Tallinn, Harjumaa

Kaart

Telefon: +372 641 1630

Saada e-mail

www.eam.ee

Veski 32, Tartu, Tartumaa

Kaart

Telefon: +372 7350 400

Saada e-mail

www.erm.ee

Eesti Spordimuuseum

Rüütli 15, Tartu, Tartumaa

Kaart

Telefon: +372 730 0750

Saada e-mail

www.spordimuuseum.ee

Eesti Spordimuuseum on spordi, spordi-kultuuri ja spordiajaloo keskmuuseum Eestis. Muuseumi tegevuse eesmärgiks on Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialaste materjalide kogumine, säilitamine, läbitöötamine ja avalikkusele tutvustamine. Tänane spordimuuseum tegutseb mitmekülgse kultuurikeskusena, korraldades näitusi, seminare ja konverentse, avaldades trükiseid ning pakkudes kaasalöömisrõõmu lastele.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Lai 17, Tallinn, Harjumaa

Kaart

Telefon: +372 627 4600

Saada e-mail

www.etdm.ee

EESTI TARBEKUNSTI- JA DISAINIMUUSEUM (ETDM) asub Tallinna vanalinnas 17. saj. lõpul valminud barokses aidas. Muuseumi kogule pandi alus 1919. aastal koos Eesti Kunstimuuseumi rajamisega. Eesti kaasaegse tarbekunsti kõrval on esindatud ka tootekujunduse ning unikaaldisaini näidised. Muuseumil on tekstiili-, keraamika-, portselani-, naha-, klaasi-, ehte-, metalli-, mööbli- ja disainikollektsioon, kokku ligi 15000 museaali; lisaks mahukas foto-, negatiivi- ja slaidikogu, erialane raamatukogu ning arhiiv. Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kollektsioon on kõige väärtuslikum ja ülevaatlikum eesti professionaalse tarbekunsti ja disaini kogu üldse.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Müürivahe 12, Tallinn, Harjumaa

Kaart

Telefon: +372 644 6407 , +372 644 2132

Saada e-mail

www.tmm.ee

Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal- eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi (1902-1970) kortermuuseum. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi visiitkaardiks on ajalooliste muusikainstrumentide püsiekspositsioon. Muuseum korraldab näitusi, loenguid, konverentse, kontserte, temaatilisi õhtuid jms.

Eesti Tervishoiu Muuseum

Lai 28, Tallinn, Harjumaa

Kaart

Telefon: +372 641 1730, +372 6411 732

Saada e-mail

www.tervishoiumuuseum.ee

Eesti Tervishoiu Muuseum asutati 1921 ja avati 1924 Tartus Ülikooli arstkonna initsiatiivil. ETM-i mitmekülgse tegevuse aluseks oli ühelt poolt muuseumi juhataja dr.Sumbergi entusiasm ja samal ajal suurepärane oskus organiseerida arstkonna paremad jõud muuseumi teenistusse. Muuseumi juures tegutsesid arstide teaduslikud komisjonid, kes tegelesid ekspositsiooni täiendamise ja väljaarendamisega. Lisaks püsiekspositsioonile korraldas muuseum üle riigi kõigis linnades rändnäitusi. 1928 asutati osakond ka Tallinnas, avati 1932. 1950.-ndail muuseum likvideeriti. Ekspositsiooni hävitamine toimus lausa vandalistlikult – vahast mulaazid sulatati, vasest esemed äritseti maha, osa esemeid kanti lihtsalt laiali. Muuseum avati taas 1980.aastal Tallinnas Meditsiinikooli ruumides. 1989.aastast asub Eesti Tervishoiu Muuseum Tallinna vanalinnas Laial tänaval. Eesti Tervishoiu Muuseum kogub eesti meditsiiniajalugu kajastavat materjali (fotod, trükised, dokumendid, esemed). Oma asutamisest alates on muuseum siiski erinenud klassikalisest vanavara kogumise ja eksponeerimise kohast. Tähtsal kohal on inimeseõpetuse ja tervisliku eluviisi toomine külastajani kaasaegsete mulaazide, interaktiivsete eksponaatide ning näituste abil. Püsiväljapaneku kõrval korraldatakse meditsiiniajaloo-, meditsiinitehnika-, invavarustuse- ja kunstinäitusi. Alates 2000.aastast töötab muuseumis pedagoog, kelle loengud aitavad lahti seletada muuseumis pakutavat ja lisavad teadmisi soovitud teemal – inimese anatoomia, evolutsioon, esmaabi, narkomaania, suguhaigused jne. Külastajatel on võimalus vaadata ka videofilme eelpool mainitud teemadel.