Eesti | ViroWeb

Abruka saar

Abruka, Kaarma, Saaremaa

Kaart

www.hot.ee/abrukamuuseum/

Ahja jõe ürgoru kaitseala

Ahja, Vastse-Kuuste, Põlvamaa

Kaart

et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kaitsealad

Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala paikneb Vastse-Kuuste ja Põlva valla maadel, hõlmates jõe keskjooksu ja selle lähiümbruse Koorevere sillast kuni Valgesoo veskini. Kaitseala on 1101 ha suurune ning ta loodi 1957. aastal. Kaitsealal kaitstakse Ahja jõe keskjooksul asuvaid Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakivipaljandeid, mitmeid koopaid (näiteks Emalätte koobas, Neitsikoobas), jõeorgu ja seal leiduvaid kaitsealuseid liike (näiteks austria roidputke, alssosja, mets-vareskolda, nõmm-vareskolda, ungrukolda ja karukolda).

Ahja mõis

Ahja, Ahja, Põlvamaa

Kaart

www.mois.ee/tartu/ahja.shtml

Ahja mõisa on esmakordselt mainitud 1553. aastal. Poola valitsusajal kuulus mõis Kaweritele ning Rootsi võimuperioodil Oxenstiernadele. Põhjasõja järel kinkis Peeter I Ahja mõisa pastor Ernst Glücki lesele, kelle perekonnas oli keisrinna Katariina I üles kasvanud. 1743. aastal omandas mõisa prantslasest Venemaa mereväeohvitser François Guillemot de Villebois. Tema lasi 1740. aastate lõpus rajada ka esindusliku härrastemaja. 1766. aastal läks mõis Liphartide suguvõsa omandusse. Hiljem kuulus mõis veel Knorringitele, Löwis of Menaritele ja 1819–1919 Braschidele. Ahja barokkstiilis poolkelpkatusega härrastemaja projekteeriti ilmselt Bartolomeo Rastrelli töökojas. Rastrelli projekteeris muu hulgas ka Talvepalee, Miitavi lossi ja Rundāle lossi. 1929. aastal asus härrastemajja kool, mis tegutses seal 1997. aastani. 9. oktoobril 2007 oli hoones tulekahju ning sellest jäid järele vaid müürid. Säilinud on ka mõisa kõrvalhooneid, kuid enamasti ümberehitatud kujul. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Ahja_m%C3%B5is

Alatskivi mõis

Alatskivi, Alatskivi, Tartumaa

Kaart

www.mois.ee/tartu/alatskivi.shtml

Ambla kirik

Valguse tee 2, Ambla, Järvamaa

Kaart

Telefon: +372 3834033

Saada e-mail

www.eelk.ee/h_ambla.html

Püha Neitsi Maarja kirik Amblas on vanim Järvamaa kirikute seas ning tema torn, asjatundjate arvates, Eestimaa esimene kõrge läänetorn pühakoja müüride üle. Ambla kihelkonnas, põrkusid Liivi ordu huvid vastu Taani kuninga võimupiire – oli 13. sajandi keskpaik. Tornikiiver vanal fotol pole vanem 1857. aastast. Tõenäoliselt 19. sajandi keskpaigast tehti Amblas peale muude ehitustööde ka ümberkorraldusi sisekujunduses – ehitati pseudogooti stiilis altarisein, vana, 17. sajandi I poolel Berendt Geistmanni valmistatud altari värvilisus peideti lõplikult rohekashalli alla; umbes samavana kantsel Adam Pampelt (täiendatud 1729. aastal kõlaräästaga Johann Valentin Rabe töökojast) sai pruunides toonides värvikuue. Oreli ehitamisega kaotas mõjususe lääneseinas domineerinud roosaken, Eesti kirikute esimesi, olles tänaseni tervenisti vaadeldav üksnes väljastpoolt.

Angerja vasall-linnus

Angerja, Kohila, Raplamaa

Kaart

www.kohila.ee

Angerja vasall-linnus on üks Raplamaa vanemaid kiviehitisi. Linnus on ehitatud 14.–15. sajandil ning hiljem on seda mitmeid kordi ümberehitatud ja aja nõuetele kohandatud. Hoone on ristkülikukujuline kahekordne paekivist ehitis, mille all asusid keldrid. Kindlustatud eluruumid asusid hoone keskel, seda osa peetakse vanimaks ehitusjärguks. Rahvasuu räägib, et linnuse alt minevat salakäik Salutaguse mõisa alla. Linnuse kaitsesüsteemi kuulus ka veetõke, mille moodustasid ühelt poolt Angerja jõgi ning teisalt sügav vallikraav. Vasall-linnus hävis oletatavalt Liivi sõjas, tänaseks on sellest järgi jäänud kõrged müüriosad

Angla tuulikud

Angla, Leisi, Saaremaa

Kaart

Telefon: +372 5199 0265

Saada e-mail

www.anglatuulik.eu

Angla tuulikud asuvad Saaremaal Upa–Leisi maantee ääres Angla külas. Neli tuulikut on pööratava kerega pukktuulikud, viies tuulik on vaid pööratava peaga kaheksatahuline hollandi tuulik. Angla tuulikud on Eestis üks paremini säilinud tuulikutegrupp, mis paikneb oma origninaalasukohas Angla tuulikutemäel.

Anija mõis

Anija, Anija, Harjumaa

Kaart

Telefon: +372 604 6510, +372 5568 3810

Asva linnusasula

Asva, Laimjala, Saaremaa

Kaart

et.wikipedia.org/wiki/Asva_maalinn

Asva linnusasula avastati 1930. aastal Saaremaa kagurannikul. See omal ajal saarel paiknenud kindlustatud asula asub Kuressaare-Laimjala Kuivastu maantee 37. km-l. Laimjala vallas Asva lähedal madalal moreenseljandikul.

Atla-Eeru kõrts

Muuseumi 1, Juuru, Raplamaa

Kaart

Telefon: +372 484 4199, +372 484 4162

Saada e-mail

www.mahtramuuseum.ee

Eeru kõrts on ainus Eestis säilinud talupoja-kõrts. Hoone vanimaks osaks loetakse rehetuba ja rehealust, mis pärinevad 1811. aastast, mil elamu Atla mõisa maale rajati. 1841. aastal kohandati see kõrtsiks. Esimene kõrtsmik oli Jüri Rüter. Atla mõis kuulus sel ajal Barlövenite aadliperekonnale. Eeru kõrts on tüüpiline 19. sajandi rehielamu paekivist rehealuse ja rõhtpalkidest kambriteosaga. Hoone katus, mis varem oli õlgedest, on tänapäeval roost. Nagu ehtsal suitsutarel kunagi, puudub ka Eeru kõrtsil korsten.

Audla mõis

Audla, Laimjala, Saaremaa

Kaart

et.wikipedia.org/wiki/Audla_mõis

Audla mõis oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal. Nüüdisajal jääb mõis Saare maakonna Laimjala valla territooriumile. Esimesed teated Audla mõisast (Hauküll) pärinevad 1464. aastast. 17.–18. sajandil kuulus mõis Vietinghoffidele, alates 1798. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga Buhrmeisteritele. Mõisa viimane omanik oli Charles von Buhrmeister. Mõisa ühekorruseline varaklassitsistlik peahoone on ehitatud 1805. aastal. Hoone valmimisajale viitavad eeskoja seina müüritud raidtahvlid. Poolkelpkatusega hoone eripäraks on erakordselt kõrge esimene korrus ning kolm ovaalsaali. Fassaadi ilmestab kolme akna laiune pealeehitus, millel on ovaalaknaga kolmnurkfrontoon. Vähesed kõrvalhooned ei asunud mitte peahoone läheduses, vaid sellest 150-200 meetrit lõuna pool, teisel pool väheldast teed omaette kompleksina. Mõisa peahoonesse kolis võõrandamise järgselt kool, mis tegutses seal 1970-te aastateni. Hiljem seisis hoone tühjalt ja lagunes. Kaasajal on hoone eraomanduses, kuid seisab tühjalt ning laguneb edasi.

Aurik-jäämurdja Suur Tõll

Küti 17, Tallinn, Harjumaa

Kaart

Telefon: +372 641 1408

Saada e-mail

www.meremuuseum.ee

Vette lastud 29.12. 1913.a. Stettinis ( Szceczin ) Vulcan - Werke tehases. Maksumus 970 310 kuldrubla. Käigukatsetusteks esitati 15.03. 1914.a. Oma kodusadamasse - Tallinnasse, jõudis esmakordselt 19.06. 1914.a peale Hankot, Kroonlinna ja Peterburi. Oli moodsaim ja tehniliselt täiuslikum jäämurdja maailmas kümnekonna aasta jooksul.
On ainuke sõjaeelsest iseseisvusajast säilinud aurulaev Eestis ja kogu Baltikumis.
Etendas olulist rolli nii Soome kui ka Eesti Vabadussõjas.
On maailma suurim säilinud aurujäämurdja ning peale kõige veel üsna originaalilähedases korras, olles sellega maailma mastaabis unikaalne tehnikamälestis.

Barclay de Tolly mausoleum

Jõgeveste, Helme, Valgamaa

Kaart

Telefon: +372 76 70 984, +372 513 9065

Saada e-mail

barclay.helme.ee/

Michael Andreas Barclay de Tolly (1761-1818) oli vene armeejuhataja 1812.aasta sõjas. Jõgevestega oli Barclay de Tolly nimi seotud alates tema abiellumisest 1791.a Helene Auguste Eleanore von Smitteniga, kes oli pärit Jõgevestest. Oma naise kaudu sai väejuht Jõgeveste mõisa omanikuks. 1823.aastal laskis Barclay de Tolly lesk 1,5 km kaugusele Jõgevestest püstitada oma mehele mausoleumi, mis on püsinud tänaseni. Klassitsistlikus stiilis hoone autor on Apollon Shtshedrin. Hauamonumendi autoriks on Vassili Demut-Malinovski. Mausoleumi keldris asuvad vürst ja vürstinna Barclay de Tolly sarkofaagid.

Emumägi

Emumäe, Rakke, Lääne-Virumaa

Kaart

et.wikipedia.org/wiki/Emum%C3%A4gi

Emumägi on Põhja-Eesti kõrgeim tipp. Suhteline kõrgus on 79 ja absoluutne kõrgus 166 meetrit. Asub Pandivere kõrgustiku lõunaserval, Lääne-Virumaa Rakke vallas Emumäe külast 2 km kirdes. Emumäe ja selle lähipiirkonna kaitseks on loodud Emumäe maastikukaitseala. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Emum%C3%A4gi

Haapsalu piiskopilinnus

Koko näyttöLossiplats 1, Haapsalu, Läänemaa

Kaart

Telefon: +372 472 5346, +372 518 4664

Saada e-mail

www.haapsalulinnus.ee

13. sajandil rajatud Haapsalu piiskopilinnus oli üle 300 aasta Rooma paavstile ja Saksa-Rooma keisrile allunud keskaegse katoliikliku kirikuriigi - Saare-Lääne piiskopkonna - poliitiline ja vaimne süda.
KONVENDIHOONES ehk Väikeses linnuses – piiskoppide ja vaimulike kindlus-elamus 13. sajandist avatud muuseumikompleks
    * algsel kujul säilinud keskaegne toomkirik Eestis, romaani-gooti stiilis katedraal 13.sajandist
    * ristimiskabel, kuhu ilmub Valge Daam ja Emaaltar
    * näitusesaalid linnuse relvaleidudega ja raidkivide detailidega
    * 38 m kõrgusest kellatornist vaade üle linna ja täistunnil kellahelin
    * salapärased võlvkeldrid, mis esmakordselt külastajaile avatud peale 1688. aasta tulekahju

Hinni kanjon

Nursi, Rõuge, Võrumaa

Kaart

et.wikipedia.org/wiki/Hinni_kanjon

Ilumetsa meteoriidikraatrid

Ilumetsa, Veriora, Põlvamaa

Kaart

www.ut.ee/BGGM/vaatamis/ilumetsa.html

Ilumetsa meteoriidikraatrite rühm on üks Kagu-Eesti huvitavamaid loodusmäletusi. See paikneb Kagu-Eestis Põlva maakonnas, Tartu-Petseri raudtee Ilumetsa peatusest veidi lõuna pool.

Jägala juga

Jägala, Jõelähtme, Harjumaa

Kaart

et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4gala_juga

Kaali meteoriidikraatrid

Kaali, Pihtla, Saaremaa

Kaart

www.ut.ee/BGGM/kaali.html

Saaremaal, Kuressaarest 18 kilomeetrit kirdes asub Eesti suurim loodusharuldus - Kaali meteoriidikraatrite rühm. Viiekümne hektari suurusel geoloogilisel kaitsealal paikneb 9 meteoriidikraatrit.

Kadrioru loss - Kadrioru kunstimuuseum

Weizenbergi 37A. Weizenbergi 37, Tallinn, Harjumaa

Kaart

Telefon: +372 606 6400; +372 606 6403 (piletikassa)

Saada e-mail

www.kadriorumuuseum.ee/et/

22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti Muuseum. Lisaks kunstinäitustele toimuvad lossis kontserdid ja teatrietendused, korraldatakse loenguid, ekskursioone, kunstiteoste tutvustusi ja vastuvõtte.