Pärnu majoitus
huoneisto.eu |
Saaremaa
Saaremaal
leiti 14: 1
|
Angla,
Leisi, Saaremaa |
Kaart
Telefon: +372 5199 0265 |
 Saada e-mail |
www.anglatuulik.eu
|
|
|
| Angla tuulikud asuvad Saaremaal Upa–Leisi maantee ääres Angla külas.
Neli tuulikut on pööratava kerega pukktuulikud, viies tuulik on vaid pööratava peaga kaheksatahuline hollandi tuulik. Angla tuulikud on Eestis üks paremini säilinud tuulikutegrupp, mis paikneb oma origninaalasukohas Angla tuulikutemäel. |
|
Asva,
Laimjala, Saaremaa |
| Kaart
|
|
et.wikipedia.org/wiki/Asva_maalinn
|
|
|
| Asva linnusasula avastati 1930. aastal Saaremaa kagurannikul. See omal ajal saarel paiknenud kindlustatud asula asub Kuressaare-Laimjala Kuivastu maantee 37. km-l. Laimjala vallas Asva lähedal madalal moreenseljandikul. |
|
Audla,
Laimjala, Saaremaa |
| Kaart
|
|
et.wikipedia.org/wiki/Audla_mõis
|
|
|
| Audla mõis oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal. Nüüdisajal jääb mõis Saare maakonna Laimjala valla territooriumile.
Esimesed teated Audla mõisast (Hauküll) pärinevad 1464. aastast. 17.–18. sajandil kuulus mõis Vietinghoffidele, alates 1798. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga Buhrmeisteritele. Mõisa viimane omanik oli Charles von Buhrmeister.
Mõisa ühekorruseline varaklassitsistlik peahoone on ehitatud 1805. aastal. Hoone valmimisajale viitavad eeskoja seina müüritud raidtahvlid. Poolkelpkatusega hoone eripäraks on erakordselt kõrge esimene korrus ning kolm ovaalsaali. Fassaadi ilmestab kolme akna laiune pealeehitus, millel on ovaalaknaga kolmnurkfrontoon.
Vähesed kõrvalhooned ei asunud mitte peahoone läheduses, vaid sellest 150-200 meetrit lõuna pool, teisel pool väheldast teed omaette kompleksina.
Mõisa peahoonesse kolis võõrandamise järgselt kool, mis tegutses seal 1970-te aastateni. Hiljem seisis hoone tühjalt ja lagunes. Kaasajal on hoone eraomanduses, kuid seisab tühjalt ning laguneb edasi. |
|
Kaali,
Pihtla, Saaremaa |
| Kaart
|
|
www.ut.ee/BGGM/kaali.html
|
|
|
| Saaremaal, Kuressaarest 18 kilomeetrit kirdes asub Eesti suurim loodusharuldus - Kaali meteoriidikraatrite rühm. Viiekümne hektari suurusel geoloogilisel kaitsealal paikneb 9 meteoriidikraatrit. |
|
Tallinna 2,
Kuressaare, Saaremaa |
| Kaart
Telefon: +372 453 3120, +372 455 0550 |
|
Saada e-mail |
|
|
|
Oma
asukoha, turvalisuse ja hoolitsetud linnapildi tõttu on Kuressaare
hinnatud reisisiht nii eestlaste kui välismaalastest külaliste hulgas.
Kesklinn on säilitanud oma miljöö ajast, mil seda kutsuti “Liivimaa
väikelinnade pärliks”. Eesti üht populaarsemat turismikeskust külastab
igal aastal tuhandeid inimesi. Siinseid olulisemaid vaatamisväärsusi on
13. sajandist pärinev Kuressaare piiskopilinnus, mida ümbritseb
liigirikas linnapark. Kuressaare linnakeskus aga on ajalooliselt
väärtusliku vanalinna arhitektuuriga kaitseala, kuhu kuuluvad
klassitsistlikus stiilis ühe- ja kahekorruselised hooned.
Kuressaare Turismiinfokeskus
Kuressaare
Turismiinfokeskus avati 02. mail 1994. aastal Kuressaare raekojas,
aadressil Tallinna 2. Ruumid on hoone esimesel korrusel ning kergesti
leitavad.
Turismiinfokeskuse lahke pere hoolitseb selle eest,
et külalised leiaksid Saare maakonnas kõik vajaliku, mis neid huvitab.
Turismiinfokeskuses on hulgaliselt turismikaarte, reisijuhte,
informatsiooni majutus-, toitlustusettevõtete ning huviväärsuste kohta.
Turismiinfokeskus
on avatud:
15.05.-31.05 ja 01.09.-15.09
E-R 9.00-17.00, L, P
10.00-16.00
01.06.-31.08.
E-R 9.00-19.00, L, P 10.00-16.00
16.09.-14.05
E-R 9.00-17.00
Kontaktandmed:
Tallinna
2, Kuressaare 93819
Tel. 453 3120; 455 0550; faks 453 3120
E-mail: turism(a)kuressaare.ee
|
|
Tallinna 2,
Kuressaare, Saaremaa |
| Kaart
|
|
|
|
|
| Põhjamaade barokki esindav lihtne ja range, kuid suursugusena mõjuv hoone rajati aastatel 1653-70 Rootsi suurniku, krahv Magnus Gabriel De la Gardie initsiatiivil. Kuressaare raekoja fassaadi pilkupüüdvaks elemendiks on barokne raidportaal. Erilist tähelepanu väärib portaali kohal suurtest dolomiitplokkidest karniis, mille kohal dolomiidist voluutide vahel ornamenteeritud must kuldtähtedega kartuðð. Ehisvormil on ladinakeelne kiri, mis rõhutab hoone ühiskondlikku eripära:
SEMPER OFFICIO FUNGITUR UTILITATI HOMINUM CONSULENS ET SOCIETATI ANNO MDCLXX
Seda teksti on varasematel aegadel tõlgitud mitmeti. Viimane tõlge 1995.aastast kõlab järgmiselt: "ALATI TÄIDAB TA OMA KOHUST INIMESTE KASUKS, SELLEKS KODANIKKONNALT NÕU KÜSIDES. AASTAL 1670 ."(tõlkija I.H. Jarvet ) Teksti kohal on reljeefsetena kaks tiivulist lõvi linna vappi hoidmas, välja täiteks on kasutatud taimseid motiive. Raekoja saali laes on Eesti suurim 5,5 meetri pikkune ja 7,8 meetri laiune lõuend-laemaal. |
|
Tallinna 3,
Kuressaare, Saaremaa |
| Kaart
|
|
|
|
|
| Raekoja vastas, keskväljakul asub 1663. aastal valminud barokne vaekoda, oma hoonetüübi ainus säilinud esindaja Eestis. Vaekojas asusid täpsed tembeldatud kaalud, mida kasutati turul kauplemisel. Aegade jooksul on hoone muutnud oma funktsiooni. Peale kaalukoja asus hoones 18.-19. sajandi vahetusel linna vahtkond, 19.-20. sajandil Kuressaare postijaam. Aastatel 1980-1982 toimunud restaureerimistöödel taastati väliuurimiste käigus selgunud algne fassaadikujundus ja 18.saj. pärinev ruumijaotus. Arhitekt L. Hansar, ajaloolane A.-M.Hallik. |
|
Ruhnu,
Ruhnu, Saaremaa |
| Kaart
|
|
www.ruhnu.ee
|
|
|
| Saare pindala on 11,9 km2, pikkus 5,5 ja laius 3,5 km. Lähim koht mandrile on 37 km kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal Lätis. Kuressaarde on linnulennult 70, Pärnusse 96 ja Kihnu saareni 54 km. |
|
Ruhnu tuletorn,
Ruhnu, Saaremaa |
| Kaart
|
|
www.saared.ee/tt/ruhnu.htm
|
|
|
| Ruhnus paiknes üks kahest praeguse Eesti alade kõige algelisemast navigatsioonimärgist – tulekorv. Rootsi admiraliteedi otsusega rajati sarnased viipemajakad ka Sõrve otsa ning Kolka neemele, et turvata laevaliiklust Liivi lahel. Ruhnu saare läänerannikule püstitati ülesvinnatava tulega puidust tulepaak 1646. aatal.
1757 ehitati Ruhnu idaküljel kõrguvale Haubjerre mäele (saare kõrgeim koht) uus tulepaak, mis aja jooksul lagunes. 1860 alustas tööd uus tuletorn, 32 m kõrgune kuuetahuline kollaseks värvitud tüvipüramiid.
1877 asendati see Prantsusmaal, Le Havre'i tehases valmistatud detailidest kokku pandud punase metallsilindertorniga. Läänemere piirkonnas on see arhitektuurilt ainulaadne ning seetõttu ka IALA arhitektuurimälestiste nimistus ja muinsuskaitse all.
Üle saja aasta töötanud metalltorn on tänaseni töökorras. Veeteede Ameti hallatav tuletorn on aastast 2004 mehitamata, kõrvalhooneid kasutab piirivalve. |
|
Lossi 1,
Kuressaare, Saaremaa |
| Kaart
|
|
|
|
|
| Praeguse Saare Maavalitsuse hoone rajati 18.saj. lõpus. Saaremaa Rüütelkond oli maja ostnud Dellingshausenitelt 1800. a., kes kasutasid suurte, mahukate keldritega kivimaja kokkuostetud vilja ladustamiseks. Kevade saabudes veeti vili väikelaevadega Riiga või lastiti siinsamas Kuressaare reidil Lääne - Euroopast tulnud suurtele alustele. Põhiplaanilt sümmeetriline hoone asub kõrgel soklikorrusel, mis omariikluse perioodil kohandati kaupluseruumideks. Siis ehitati juurde ka apteegiosa, mis on üsna hästi ansamblisse sobitatud. Hoonet kaunistavad kaaraknad, pilastrite rida, laiad profileeritud karniisid ja 1976. a. taastatud dolomiitsammastikuga rõdu. |
|
Sõrve,
Torgu, Saaremaa |
| Kaart
|
|
et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5rve_s%C3%A4%C3%A4r
|
|
|
Sõrve säär on neem Sõrve poolsaare lõunatipus.
Sõrve sääre lõunatipp on Saaremaa kõige lõunapoolseim punkt. Maasäär eendub umbes 1,5 km pikkuse aheneva madala künnisena Kura kurku. Sealt edasi jätkuvad ligi 4 km lõuna suunas Vesitükimaa laiud.
Aastast 1770 on Sõrve säärel tuletorn, mis on kujutatud Torgu valla vapil.
Saksakeelne nimi on olnud Kap Zerel ja Kap Swalferort, venekeelne nimi ??? ?????? ja ??? ???????????.
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Sõrve_säär" |
|
Lossi 1,
Kuressaare, Saaremaa |
| Kaart
|
|
|
|
|
| Lossi tänava alguses, Saare Maavalitsuse hoone vastas seisab Eesti ühe tuntuma skulptori Amandus Heinrich Adamsoni poolt 1928. aastal rajatud pronksskulptuuri koopia. Ausammas on püstitatud Vabadussõjas (1918 - 1920) langenute mälestuseks. 18. juunil 1941. a. lõhuti ausammas Venemaa NKVD poolt. Skulptuur leiti üles 1941. a. sügisel ja asetati uuesti vanale kohale tagasi. Teist korda võeti ausammas maha 1945. a. aprillis, kui Vene väed uuesti Saaremaale tulid. Ausammas viidi vene mereväelaste poolt ära ning arvatakse, et uputati merre, seda ei ole siiani õnnestunud leida. Saaremaalt, Leisist pärit skulptor Mati Varik taastas jooniste järgi pronksist sõjamehe kuju ja 23. juunil 1990. aastal, eestlaste võidupühal, püstitati kuju taas omale kohale. |
|
Vilsandi,
Kihelkonna, Saaremaa |
| Kaart
Telefon: +372 45 46554 |
|
www.vilsandi.ee
|
|
|
| Vilsandi Rahvuspark paikneb meie vabariigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht neis asetsevate saartega. Vilsandi Rahvuspargis asub ligikaudu 100 saart. Koos ümbritseva akvatooriumiga hõlmab see kokku 180. ruutkilomeetri suuruse piirkonna.
Vilsandi ise ei ole kuigi suur saar. Ta on kuus kilomeetrit pikk ja laiust on tal vaevalt pool sellest. |
Saaremaal
leiti 14:
1
|
|
ilm Saaremaal
