Saaremaa vaatamisväärsused

19. sajandi lopul kuulus Kuressaares Sepa tänav 9 (hilisem Vallimaa 7) asuv majavaldus koos krundiga aednik Johann Brennerile (1834 – 92). Omaniku surma järel ostis selle Kuressaare kaupmees Jakob Aavik (Joosep Aaviku isa) oma vennale Mihkel Aavikule (Johannes Aaviku isa). 1. aprillil 1896 asuski Mihkel Aavik (1844 – 1909) siia koos abikaasa Anne (1849–1918) ja laste Aadu, Liisi ja Juuliga. Johannes Aavik elas oma vanematekodus kooliopilasena aastail 1898 – 1902 ja hiljem, 1919 – 26 Saaremaa Ühisgümnaasiumis eesti keele opetajana töötades. Vanemate surma järel jäid maja hooldajaiks oed Liisi (1885 – 1949) ja Juuli (1890 – 1959). 1961. aastast kuni surmani 1989 oli sama maja Joosep Aaviku kodu. 19. juunil 1992 avati siin Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum

Abruka saar

Abruka, Kaarma , Saaremaa

www.hot.ee/abrukamuuseum/

Angla tuulikud

Angla, Leisi , Saaremaa

Telefon: +372 5199 0265

www.anglatuulik.eu

Angla tuulikud asuvad Saaremaal Upa–Leisi maantee ääres Angla külas. Neli tuulikut on pööratava kerega pukktuulikud, viies tuulik on vaid pööratava peaga kaheksatahuline hollandi tuulik. Angla tuulikud on Eestis üks paremini säilinud tuulikutegrupp, mis paikneb oma origninaalasukohas Angla tuulikutemäel.

Asva linnusasula

Asva, Laimjala , Saaremaa

et.wikipedia.org/wiki/Asva_maalinn

Asva linnusasula avastati 1930. aastal Saaremaa kagurannikul. See omal ajal saarel paiknenud kindlustatud asula asub Kuressaare-Laimjala Kuivastu maantee 37. km-l. Laimjala vallas Asva lähedal madalal moreenseljandikul.

Audla mõis

Audla, Laimjala , Saaremaa

et.wikipedia.org/wiki/Audla_mõis

Audla mõis oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal. Nüüdisajal jääb mõis Saare maakonna Laimjala valla territooriumile. Esimesed teated Audla mõisast (Hauküll) pärinevad 1464. aastast. 17.–18. sajandil kuulus mõis Vietinghoffidele, alates 1798. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga Buhrmeisteritele. Mõisa viimane omanik oli Charles von Buhrmeister. Mõisa ühekorruseline varaklassitsistlik peahoone on ehitatud 1805. aastal. Hoone valmimisajale viitavad eeskoja seina müüritud raidtahvlid. Poolkelpkatusega hoone eripäraks on erakordselt kõrge esimene korrus ning kolm ovaalsaali. Fassaadi ilmestab kolme akna laiune pealeehitus, millel on ovaalaknaga kolmnurkfrontoon. Vähesed kõrvalhooned ei asunud mitte peahoone läheduses, vaid sellest 150-200 meetrit lõuna pool, teisel pool väheldast teed omaette kompleksina. Mõisa peahoonesse kolis võõrandamise järgselt kool, mis tegutses seal 1970-te aastateni. Hiljem seisis hoone tühjalt ja lagunes. Kaasajal on hoone eraomanduses, kuid seisab tühjalt ning laguneb edasi.

Eemu tuulik

Linnuse, Muhu , Saaremaa

Telefon: +372 452 8130

Muhu saarel Linnuse küla Eemu talu väravas asuv pukktuulik on üks vähestest töökorras ja töötavatest tuuleveskitest Eestis ning on alates 17. maist 1980 huvilistele avatud Saaremaa Muuseumi filiaalina. Väikese väina tammist umbes kilomeetri kaugusel, polisele tuulikuasemele ehitas veski taas üles samas külas elav Jüri Ling.

Jööri Külamuuseum

Jööri, Valjala , Saaremaa

Telefon: +372 45 49 287

www.muuseum.ee

Väljapanek paikneb mujalt toodud ning ümber ehitatud ajaloolises aidahoones ja selle ümber. Valdavalt on eksponeeritud kohalikku aja- ja kultuurilugu kajastavaid etnograafilisi esemeid. Sellest kohast paarkümmend meetrit eemal asus Jööri palvemaja, mis oli aastast 1771 vennaste diakoni asukohana vennastekoguduste (hernhuutlaste) tähtsaimaks keskuseks Saaremaal. Kokkuleppel pererahvaga on võimalik kasutada puhkeplatsi.

Kaali meteoriidikraatrid

Kaali, Pihtla , Saaremaa

www.ut.ee/BGGM/kaali.html

Saaremaal, Kuressaarest 18 kilomeetrit kirdes asub Eesti suurim loodusharuldus - Kaali meteoriidikraatrite rühm. Viiekümne hektari suurusel geoloogilisel kaitsealal paikneb 9 meteoriidikraatrit.

Kuressaare Laurentiuse kirik

Tallinna 13, Kuressaare , Saaremaa

www.teelistekirikud.ekn.ee/2013/fi_maakond.php?mk=Saaremaa

Kuressaare ajaloolisel peaväljakul on kahe rootsiaegse ehitise, raekoja ja vaekoja kõrval oluliseks dominandiks omapärane Laurentiuse kirik. Esimene pühakoda, mis hävis 1612. a. tulekahjus, paiknes linnuse lähedal praeguse lossipargi alal. Ilmselt varsti pärast tulekahju saadi krunt uue peaväljaku lähedusse ning arvatavasti 1630. aastal valmis siin uus kirik. See oli lihtne ristküliku kujulise põhiplaaniga ehitis, mille müürid moodustavad praeguse pikihoone. Põhjasõjas, 1710. a. põletatud kirik taastati järgnevatel aastakümnetel (pühitsemine 1729), lisades ka kooriruumi. Jällegi põles kirik 1828 ning ehitati uuesti üles arhitekt Heinrich Löweneri juhtimisel 1835 - 1836, mil ta sai oma praeguse ilme.

Kuressaare linna turismiinfo

Tallinna 2, Kuressaare , Saaremaa

Telefon: +372 453 3120, +372 455 0550

Oma asukoha, turvalisuse ja hoolitsetud linnapildi tõttu on Kuressaare hinnatud reisisiht nii eestlaste kui välismaalastest külaliste hulgas. Kesklinn on säilitanud oma miljöö ajast, mil seda kutsuti “Liivimaa väikelinnade pärliks”. Eesti üht populaarsemat turismikeskust külastab igal aastal tuhandeid inimesi. Siinseid olulisemaid vaatamisväärsusi on 13. sajandist pärinev Kuressaare piiskopilinnus, mida ümbritseb liigirikas linnapark. Kuressaare linnakeskus aga on ajalooliselt väärtusliku vanalinna arhitektuuriga kaitseala, kuhu kuuluvad klassitsistlikus stiilis ühe- ja kahekorruselised hooned.
Kuressaare Turismiinfokeskus
Kuressaare Turismiinfokeskus avati 02. mail 1994. aastal Kuressaare raekojas, aadressil Tallinna 2. Ruumid on hoone esimesel korrusel ning kergesti leitavad.
Turismiinfokeskuse lahke pere hoolitseb selle eest, et külalised leiaksid Saare maakonnas kõik vajaliku, mis neid huvitab. Turismiinfokeskuses on hulgaliselt turismikaarte, reisijuhte, informatsiooni majutus-, toitlustusettevõtete ning huviväärsuste kohta.
Turismiinfokeskus on avatud:
15.05.-31.05 ja 01.09.-15.09

E-R 9.00-17.00, L, P 10.00-16.00

01.06.-31.08.

E-R 9.00-19.00, L, P 10.00-16.00

16.09.-14.05

E-R 9.00-17.00

Kontaktandmed:
Tallinna 2, Kuressaare 93819
Tel. 453 3120; 455 0550; faks 453 3120
E-mail: turism(a)kuressaare.ee

Kuressaare piiskopilinnus - Saaremaa muuseum

Lossihoov 1, Kuressaare , Saaremaa

Telefon: +372 45 54463

Saaremaa Muuseumile pandi alus 17. veebruaril 1865, kui Kuressaares asutati Saaremaa Uurimise Selts. Suured teened seltsi asutamisel ja arendamisel olid Kuressaare Gümnaasiumi klassikaliste keelte opetajal J. B. Holzmayeril. Tema poolt läbi viidud arheoloogilistel kaevamistel leitud muistised panidki Saaremaa Uurimise Seltsi muuseumile aluse. Seltsi kogud paiknesid esialgu Kuressaare Gümnaasiumi ruumides. 1892. aastal. asus muuseum juba Kuressaare linnuses. Sajandi esimesel veerandil vahetati veel mitu korda asukohta. 1925. a. koliti loplikult linnuse ülakorruse ruumidesse. Praegu on Saaremaa Muuseumi kogudes üle 135 tuhande museaali.

Kuressaare Raekoda

Tallinna 2, Kuressaare , Saaremaa

Põhjamaade barokki esindav lihtne ja range, kuid suursugusena mõjuv hoone rajati aastatel 1653-70 Rootsi suurniku, krahv Magnus Gabriel De la Gardie initsiatiivil. Kuressaare raekoja fassaadi pilkupüüdvaks elemendiks on barokne raidportaal. Erilist tähelepanu väärib portaali kohal suurtest dolomiitplokkidest karniis, mille kohal dolomiidist voluutide vahel ornamenteeritud must kuldtähtedega kartuðð. Ehisvormil on ladinakeelne kiri, mis rõhutab hoone ühiskondlikku eripära: SEMPER OFFICIO FUNGITUR UTILITATI HOMINUM CONSULENS ET SOCIETATI ANNO MDCLXX Seda teksti on varasematel aegadel tõlgitud mitmeti. Viimane tõlge 1995.aastast kõlab järgmiselt: "ALATI TÄIDAB TA OMA KOHUST INIMESTE KASUKS, SELLEKS KODANIKKONNALT NÕU KÜSIDES. AASTAL 1670 ."(tõlkija I.H. Jarvet ) Teksti kohal on reljeefsetena kaks tiivulist lõvi linna vappi hoidmas, välja täiteks on kasutatud taimseid motiive. Raekoja saali laes on Eesti suurim 5,5 meetri pikkune ja 7,8 meetri laiune lõuend-laemaal.

Kuressaare Vaekoda

Tallinna 3, Kuressaare , Saaremaa

Raekoja vastas, keskväljakul asub 1663. aastal valminud barokne vaekoda, oma hoonetüübi ainus säilinud esindaja Eestis. Vaekojas asusid täpsed tembeldatud kaalud, mida kasutati turul kauplemisel. Aegade jooksul on hoone muutnud oma funktsiooni. Peale kaalukoja asus hoones 18.-19. sajandi vahetusel linna vahtkond, 19.-20. sajandil Kuressaare postijaam. Aastatel 1980-1982 toimunud restaureerimistöödel taastati väliuurimiste käigus selgunud algne fassaadikujundus ja 18.saj. pärinev ruumijaotus. Arhitekt L. Hansar, ajaloolane A.-M.Hallik.

Mihkli talumuuseum

Viki, Kihelkonna , Saaremaa

Telefon: +372 45 54463

Saaremaa läänerannikul, 3 km Kihelkonnalt Kuressaare poole asub Eesti üks omapärasemaid muuseume Mihkli Talumuuseum. Selle rajamiseks ei olnud vaja teha kogumistööd: lisaks täielikule hoonetekompleksile oli kohapeal säilinud rikkalik tarbeesemete kogu. Pea eranditult on need esemed valmistanud selle talu elanikud kahe sajandi jooksul, kuue polvkonna kätetööna. Seega saab siin näha eksponaate nende loomulikus keskkonnas. Mihkli Talumuuseumi sünnipäev on 5. veebruar 1959, mil talu viimane omanik andis ajaloolise hoonetekompleksi koos enamiku säilinud etnograafilise tarbevaraga tasuta üle toonasele Saaremaa Koduloomuuseumile, jäädes ise vastloodud talumuuseumi esimeseks töötajaks.

Muhu Muuseum

Koguva, Muhu , Saaremaa

Telefon: +372 45 48872

www.muhumuuseum.ee

Koguva küla Muhu saare läänerannikul on Eesti talurahvaarhitektuuri üks väljapaistvamaid näiteid, mis on paelunud etnograafide tähelepanu juba 20. sajandi alguses. See omapärases maastikus paiknev, suhteliselt hästi säilinud taluehitistega küla oma mõnevõrra erandliku ajalooga on Eestis tuntud eelkõige kirjanik Juhan Smuuli sünnikohana. Koguva sai populaarseks reisisihiks juba kirjaniku eluajal ja esimene ekspositsioon avati tema sünnikodus kohe pärast kirjaniku surma 1971. aastal. 1973. aastal avati Juhan Smuuli Muuseum praeguse Saaremaa Muuseumi filiaalina. 1979. aastal eraldati muuseumile 30,4 ha maad ja muuseum nimetati umber J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaõhumuuseumiks. Alates 1990. aastast kannab muuseum Muhu Muuseumi nime ja on Muhu valla asutus.

Püha Nikolai kirik

Lossi 8, Kuressaare , Saaremaa

www.teelistekirikud.ekn.ee/2013/fi_maakond.php?mk=Saaremaa

1790. a. ehitatud kirik on kolmelööviline, tagasihoidlikus hilisklassitsistlikus stiilis. Huvitav on umbes samast ajast pärinev kolmeosaline värav. Selle peasissekäigust kummalgil pool olevast seinapinnast eenduvad kaks dooria kapiteelidega poolsammast. Väravaosi seob võlvkaar, mille kohal karniisi all on friis triglüüfidega - motiiv, mis klassitsistlikku stiili võeti üle Vana - Kreekast, kus see oli väga iseloomulik. Seinapinnad on massiivsed. Võlvkaari kaunistavad lukukivid. Mõlemaid väravapooli seob väikese viiluga karniis. Metallvõrestik on sepise suurepäraseks näiteks. Eriti kaunis on klassitsistlikud ornamendid, nn. rippuvad rätikud.

Pädaste mõisahooned

Pädaste mõis, Muhu , Saaremaa

Telefon: +372 454 8800

www.mois.ee/saare/padaste.shtml

Ruhnu muuseum/Rannarootsi Muuseumi filiaal

Ruhnu, Ruhnu , Saaremaa

Telefon: +372 55623993

www.aiboland.ee/Ruhnu%20muuseum/muuseumist

Ruhnu Muuseum asutati 1990. aastal, praegune püsiekspositsioon avati 1998. Siin näeme umbes kolmesadat ruhnlastele kuulunud töö- ja tarbeeset ning kaheteistkümnel stendil fotosid ja tekste saare omapärase ajaloo ja looduse kohta. Haruldasemad eksponaadid on hülgeküttide kuni kaheksa tuhande aasta vanused kvartsist tööriistad, puukiriku lohepea-kujuline tuulelipp (1644), rootslastest poliselanike valmistatud hülgepüss jmt. Samas saab vaadata videoprogrammi Ruhnu ajaloost. Taastamisel on ligi kahe sajandi vanune Korsi talu, mis on Eestis ainulaadne oma vundamendita pikkihoone ja küürkatuse poolest.

Ruhnu saar

Ruhnu, Ruhnu , Saaremaa

www.ruhnu.ee

Saare pindala on 11,9 km2, pikkus 5,5 ja laius 3,5 km. Lähim koht mandrile on 37 km kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal Lätis. Kuressaarde on linnulennult 70, Pärnusse 96 ja Kihnu saareni 54 km.

Ruhnu tuletorn

Ruhnu tuletorn, Ruhnu , Saaremaa