Eesti vaatamisväärsused
| Harjumaa - Tallinn Hiiumaa - Kärdla Ida-Virumaa - Narva Järvamaa - Paide Jõgevamaa - Jõgeva Läänemaa - Haapsalu Lääne-Virumaa - Rakvere Pärnumaa - Pärnu |
Vali linn või maakond
| Põlvamaa - Põlva Raplamaa - Rapla Saaremaa - Kuressaare Tartumaa - Tartu Valgamaa - Valga - Otepää Viljandimaa - Viljandi Võrumaa - Võru |
Kuressaare RaekodaTallinna 2, Kuressaare , Saaremaa |
||
Kaart
|
||
|
|
||
|
||
| Põhjamaade barokki esindav lihtne ja range, kuid suursugusena mõjuv hoone rajati aastatel 1653-70 Rootsi suurniku, krahv Magnus Gabriel De la Gardie initsiatiivil. Kuressaare raekoja fassaadi pilkupüüdvaks elemendiks on barokne raidportaal. Erilist tähelepanu väärib portaali kohal suurtest dolomiitplokkidest karniis, mille kohal dolomiidist voluutide vahel ornamenteeritud must kuldtähtedega kartuðð. Ehisvormil on ladinakeelne kiri, mis rõhutab hoone ühiskondlikku eripära: SEMPER OFFICIO FUNGITUR UTILITATI HOMINUM CONSULENS ET SOCIETATI ANNO MDCLXX Seda teksti on varasematel aegadel tõlgitud mitmeti. Viimane tõlge 1995.aastast kõlab järgmiselt: "ALATI TÄIDAB TA OMA KOHUST INIMESTE KASUKS, SELLEKS KODANIKKONNALT NÕU KÜSIDES. AASTAL 1670 ."(tõlkija I.H. Jarvet ) Teksti kohal on reljeefsetena kaks tiivulist lõvi linna vappi hoidmas, välja täiteks on kasutatud taimseid motiive. Raekoja saali laes on Eesti suurim 5,5 meetri pikkune ja 7,8 meetri laiune lõuend-laemaal. |
Kuressaare VaekodaTallinna 3, Kuressaare , Saaremaa |
||
| Kaart
|
||
|
|
||
|
||
| Raekoja vastas, keskväljakul asub 1663. aastal valminud barokne vaekoda, oma hoonetüübi ainus säilinud esindaja Eestis. Vaekojas asusid täpsed tembeldatud kaalud, mida kasutati turul kauplemisel. Aegade jooksul on hoone muutnud oma funktsiooni. Peale kaalukoja asus hoones 18.-19. sajandi vahetusel linna vahtkond, 19.-20. sajandil Kuressaare postijaam. Aastatel 1980-1982 toimunud restaureerimistöödel taastati väliuurimiste käigus selgunud algne fassaadikujundus ja 18.saj. pärinev ruumijaotus. Arhitekt L. Hansar, ajaloolane A.-M.Hallik. |
Kurtna Motomuuseum (Mootorattamuuseum)Tagadi tee 1, Kiisa , Harjumaa |
| Kaart
Telefon: +372 508 7150 |
 Saada e-mail |
|
www.teearu.ee
|
Lauluväljak - SA Tallinna LauluväljakNarva maantee 95, Tallinn , Harjumaa |
||
| Kaart
Telefon: +372 611 21 02 |
||
|
Saada e-mail |
||
|
www.lauluvaljak.ee
|
||
|
||
| Tallinna Laululava on ehitatud 1959. aastal laulupidude läbiviimiseks. Lavaalused ruumid, mis sisaldavad ka koha administratsioonile, on eelkõige mõeldud esinejate kogunemiseks. Siin saab korraldada näitusi, messe jpm. Lava oli ette nähtud mahutama 15 000 lauljat, kuid võimalik oli ka vastupidine kasutus variant, kus etteaste toimub lava esisel horisontaalpinnal ja laval istuvad pealtvaatajad. Põhja pool lõpetab külgseina sihvakas 42 m kõrgune peotule torn. Tallinna Lauluväljaku AS on 1994. aastal Puhkeparkide Direktsiooni õigusjärglasena asutatud eraõiguslik aktsiaselts, mille kõik aktsiad kuuluvad Tallinna Linnavalitsusele. TLV on operaator-tüüpi teenindus-ettevõte, mis haldab riigile kuuluvat lauluväljaku maa-ala ja Tallinna linnale kuuluvaid hooneid ning rajatisi ja pakub oma klientidele erinevaid teenuseid. Aprillis 2004 sai AS Tallinna Lauluväljakust Sihtasutus Tallinna Lauluväljak. Sihtasutus Tallinna Lauluväljaku missioon on arendada lauluväljakut nii, et see on kõigile kättesaadav atraktiivne meelelahutus-, kultuuri- ja vaba aja aktiivse veetmise keskkond, vaatamisväärsus turistidele ning Eesti tuntuim ja kõrgelt hinnatud meelelahutusürituste toimumise koht. |
Lihula linnusLihula, Lihula , Läänemaa |
| Kaart
|
|
et.wikipedia.org/wiki/Lihula_linnus
|
| Lihula linnus asus Läänemaal nüüdisajal asuvad linnuse varemed Lääne maakonnas Lihula vallas Lihula linnas. Lihula linnus paikneb juba 13. saj. muinaseestlaste asukohal. Linnust ümbritsevast maastikust kerkiva mäeseljandiku tipul. Ülejäänud seljandikust eraldab linnust poolümar vallikraav. Seljandiku põhjajärsaku ja lõunapoolse vallikraavi vahele jääv ovaalne ala oli ümbritsetud kõrge ringmüüriga ning jaotatud kaheks võrdseks, piiskopkonna ja ordupooseks osaks. Praeguseks on osa linnuse vundamentidest taas välja kaevatud ja konserveeritud. |
Lihula muuseumL innuse tee 1, Lihula , Läänemaa |
| Kaart
Telefon: +372 477 8880 |
|
Saada e-mail |
|
muuseum.lihula.ee
|
| Lihula Muuseum asub Läänemaal, Tallinn-Risti-Virtsu maantee ääres. Tallinnast asub Lihula 110 km, Haapsalust ja Pärnust 55 km kaugusel. Muuseum on loodud 1995. aastal ning paikneb 19. sajandi keskel ehitatud klassitsistlikus Lihula mõisahäärberis. Mõisa taga kõrguvad 13. sajandil rajatud piiskopilinnuse varemed. Muuseumi väljapanek annab hea ülevaate Lihula ja Lõuna-Läänemaa ajaloost. Eksponeeritud on huvitavamad arheoloogilised leiud linnuselt, alevist ja ümbruskonnast. Külastajate poolt on suurt imetlust leidnud ainult Läänemaale iseloomulikud etnograafilised esemed - Lihula kandi rahvariided, vaibad, saanitekid ja tööriistad. Suviti on muuseumis erinevad ajutised näitused. |
LinnahallMere puiestee 20, Tallinn , Harjumaa |
| Kaart
Telefon: +372 641 2250 |
|
Saada e-mail |
|
www.linnahall.ee
|
| LINNAHALLI hoonekompleks valmis 1980.a. 0riginaalse arhitektuurilise lahenduse eest pälvisid Rahvusvahelise Arhitektide Liidu presidendi kuldmedali ja preemia autorid R.Altmäe ja R.Karp. KONTSERDISAALI FUAJEE avar pind (6000 m2 ) võimaldab korraldada näitusi, kaupade suurmüüke, messe, toodete presentatsioone jm. KONTSERDISAALIS saab korraldada mitmesuguseid suurüritusi - festivale,teatri- ja kontsertetendusi, moedemonstratsioone, kongresse, rahvakoosolekuid, spordivõistlusi, kinoseansse jm. |
Loodi ehk Paistu PõrguorgLoodi, Paistu , Viljandimaa |
| Kaart
|
|
et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kaitsealad
|
| Loodi looduspark asub Viljandimaal Viiratsi, Paistu ja Pärsti vallas. Looduspargi pindala on 3460 hektarit. Looduspark moodustati 1992. aastal, ühendamaks piirkonnas asuvaid maastikukaitsealasid ja üksikobjekte. Aastal 1997 eraldati looduspargist Viljandi maastikukaitseala ja looduskaitseliselt väheväärtuslikud haritavad maad. Loodusparki kuuluvad Heimtali, Paistu, Tilli, Polli, Holstre, Kindralimäe, Nõmme, Loodi–Püstmäe, Tõllamäe, Mäemetsa ja Sinialliku sihtkaitsevöönd ning mitu üksikobjekti (näiteks Polli ja Tõllamäe tamm). |
Lydia Koidula MemoriaalmuuseumJannseni 37, Pärnu , Pärnumaa |
| Kaart
Telefon: +372 44 33 313 |
|
Saada e-mail |
|
www.parnumuuseum.ee/koidula
|
| on Pärnu Muuseumi filiaal. Muuseumihoone, 1850. aastal ehitatud Pärnu Ülejõekoolimaja, kus aastail 1850-1863 asus ka J. V. Jannseni kodu ja 'Perno Postimehe' toimetus, on ajaloomälestisena kaitse all. Muuseumi peaülesanne on jäädvustada L. Koidula ja J. V. Jannseni mälestust ja tutvustada püsiekspositsiooni vahendusel maa elu ja tegevust eesti ärkamisaja kontekstis. |
Läänemaa MuuseumKooli 2, Haapsalu , Läänemaa |
| Kaart
Telefon: +372 47 37 065 |
|
Saada e-mail |
|
www.muuseum.haapsalu.ee
|
| Läänemaa Muuseum on kahe maailmasõja vahel tekkinud Eesti kohamuuseumidest esimene, asutatud Läänemaa Muuseumi Ühingu poolt. Muuseum paikneb alates 1950. aastast endises Haapsalu raekojas (ehitatud 1775). Püsinäitus “Elu võimalikkusest Läänemaal” (1998) annab ülevaate Haapsalu ja kogu Läänemaa ajaloost ja kultuurist. Korraldatakse ajutisi näitusi nii oma majas kui väljaspool. Muuseumis asub ka maailma vanim säilinud Fr. Schilleri ausammas. |
Maarjamäe lossPirita tee 56, Tallinn , Harjumaa |
||
| Kaart
Telefon: +372 6968 600 |
||
|
Saada e-mail |
||
|
www.ajaloomuuseum.ee/et/kuelastajale/918-maarjamaee-loss
|
||
|
||
| Maarjamäe loss on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 10–17 Suletud esmaspäeviti-teisipäeviti ja riiklikel pühadel. Tasuta pääseb muuseumi iga kuu viimasel neljapäeval ja Rahvusvahelisel muuseumipäeval, 18. mail. Maarjamäel peatub buss nr 5. Uurijate teenindamine (arhiiv, fotokogu, etnograafia, kunst, kultuuriloolised esemed, tekstiil, trükised, mööbel, pitsatid) etteteatamisega esmaspäevast reedeni kell 9.00–17.00. ÜRITUSTE KORRALDAMINE MAARJAMÄE LOSSI SAALIDES Info ja broneerimine inge.laurik(at)eam.ee (Inge Laurik-Teder), telefonid 6228607 ja 6228610. |
Mahtra TalurahvamuuseumMuuseumi 1, Juuru , Raplamaa |
| Kaart
Telefon: +372 484 4199 |
|
Saada e-mail |
|
www.mahtramuuseum.ee
|
Mihkli kirikMihkli, Koonga , Pärnumaa |
||
| Kaart
Telefon: +372 564 0300 |
||
|
|
||
|
||
| Soontagana iidne pühakoda 1781 ehitatud läänetorniga ning pseudogooti sisustusega XIX sajandist. Tornis heliseb kirikukell, mis valati 1684. aastal Stockholmis, peideti viimases sõjas maasse ja ning jõudis taas valge ette 28 aastat hiljem. Lisainfo ja lahtiolekuajad: "Teeliste kirikud" http://www.teelistekirikud.ekn.ee/kirik.php?id=226 |
Mihkli talumuuseumViki, Kihelkonna , Saaremaa |
| Kaart
Telefon: +372 45 54463 |
|
Saada e-mail |
|
www.saaremaamuuseum.ee
|
| Saaremaa läänerannikul, 3 km Kihelkonnalt Kuressaare poole asub Eesti üks omapärasemaid muuseume Mihkli Talumuuseum. Selle rajamiseks ei olnud vaja teha kogumistööd: lisaks täielikule hoonetekompleksile oli kohapeal säilinud rikkalik tarbeesemete kogu. Pea eranditult on need esemed valmistanud selle talu elanikud kahe sajandi jooksul, kuue polvkonna kätetööna. Seega saab siin näha eksponaate nende loomulikus keskkonnas. Mihkli Talumuuseumi sünnipäev on 5. veebruar 1959, mil talu viimane omanik andis ajaloolise hoonetekompleksi koos enamiku säilinud etnograafilise tarbevaraga tasuta üle toonasele Saaremaa Koduloomuuseumile, jäädes ise vastloodud talumuuseumi esimeseks töötajaks. |
Mõdriku mõisTiigivahe tee 2, Mõdriku, Vinni , Lääne-Virumaa |
| Kaart
Telefon: +372 329 5950 |
|
Saada e-mail |
|
www.mois.ee/viru/modriku.shtml
|
| Esimesed andmed Mõdriku mõisa kohta pärinevad aastast 1470. Mõis on kuulunud Brackelite, Wrangelite, Stackelbergide, Kaulbarside ja Dehnide suguvõsadele. 18. sajandi esimesel poolel valmis mõisahoone barokne idatiib, 19. sajandi lõpus ehitati juurde klassitsistlikus stiilis läänetiib. Häärberit ümbritseb looduslik park. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid. Mõisa läheduses kõrgel künkal asub 1812.aasta Vene-Prantsuse sõja sammasmonument. 1927. aastal avati mõisa härrastemajas kodumajanduskool taluperenaiste ettevalmistamiseks. Käesoleval ajal töötab mõisas Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, kus õpetatakse majandusarvestuse, sotsiaaltöö, ärijuhtimise, kaubandusökonoomika, majandusinfosüsteemide korraldamise ja juhiabi erialasid. Allikas: http://www.manor.ee/?id=958&manor_id=94 |
Mõniste muuseumKuutsi, Mõniste , Võrumaa |
| Kaart
Telefon: +372 789 0622, +372 525 7027 |
|
Saada e-mail |
|
www.monistemuuseum.ee/
|
| Vabaõhumuuseum. Mida saad vaadata? Kiviaja püstkojas: kiviaegseid jahi-, kalapüügi- ja majapidamisvahendeid. Tsaariaegses talus: Hooneid - rehielamut, aita, sauna ja püstkoda Esemeid - talumööblit, toidunõusid, käsitööriistu, linatöötlemis- ja rehe- peksuvahendeid, käsikivi, uhmrit, rõivaid ja rõivakirste, põllutööriistu ja sõidukeid. Eestiaegses talus: Hooneid - elumaja, aita, kuuri ja keldrit Esemeid - majapidamistarbeid, sepatööriistu, põllutööriistu, hoburakmeid ja sõidukeid, kalandus ja mesindustarbeid, käsitöövahendeid ja rahvarõivaid, eestiaegset talumööblit. |
MopeedikeskusÜsse, Ridala , Läänemaa |
| Kaart
Telefon: +372 472 9127 |
|
Saada e-mail |
|
www.moped.ee
|
| Mopeedikeskus on loodud selleks, et populariseerida mopeedide kasutamist Eestis, säilitada ja tutvustada inimestele nii kohalikku kui muu maailma mopeediajalugu ning pakkuda mopeedidega seotud teenuseid. |
Muhu MuuseumKoguva, Muhu , Saaremaa |
| Kaart
Telefon: +372 45 48872 |
|
Saada e-mail |
|
www.muhumuuseum.ee
|
| Koguva küla Muhu saare läänerannikul on Eesti talurahvaarhitektuuri üks väljapaistvamaid näiteid, mis on paelunud etnograafide tähelepanu juba 20. sajandi alguses. See omapärases maastikus paiknev, suhteliselt hästi säilinud taluehitistega küla oma mõnevõrra erandliku ajalooga on Eestis tuntud eelkõige kirjanik Juhan Smuuli sünnikohana. Koguva sai populaarseks reisisihiks juba kirjaniku eluajal ja esimene ekspositsioon avati tema sünnikodus kohe pärast kirjaniku surma 1971. aastal. 1973. aastal avati Juhan Smuuli Muuseum praeguse Saaremaa Muuseumi filiaalina. 1979. aastal eraldati muuseumile 30,4 ha maad ja muuseum nimetati umber J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaõhumuuseumiks. Alates 1990. aastast kannab muuseum Muhu Muuseumi nime ja on Muhu valla asutus. |
Mustvee Püha Nikolai apostlik-õigeusu kirikTartu 14, Mustvee , Jõgevamaa |
| Kaart
Telefon: +372 5550 9060 |
|
www.teelistekirikud.ekn.ee/2013/fi_kirik.php?id=563
|
| Mustvee Püha Nikolai apostliku-õigeusu kirik on tähelepanuväärne historitsistlik hoone. Ehitatud 1861-64 (A. Edelson). Iseloomulik ladina risti kujulise põhiplaaniga kolmeosaline hoone, mille laial lääne-eeskojal on neljatahuline kellatorn, idas nelinurkne altariruum ja nelitisel väike sibulakuppel. Interjööris historitsistlikud juugendstiili sugemetega ornamentaalsed seina- ja laemaalingud 19. sajandi lõpust. Aleksandr Pantelejev Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999 |
Muuga mõisMuuga, Laekvere , Lääne-Virumaa |
| Kaart
Telefon: +372 526 40 98 |
|
Saada e-mail |
|
et.wikipedia.org/wiki/Muuga_m%C3%B5is
|
| Muuga mõisa on esmamainitud 1526 aastal. Mõisahoone suurejoonelise uusrenessanss-stiilis peahoone projekteeris Carl Timoleon von Neff 1866–1872. Paljude ruumide maalingud tegi kuulus kunstnik ise. Mõisa vestibüülis asuv helehall marmortrepp on Vene keisri Aleksander II kingitus. Pargis asub Eduard Vilde mälestuskivi. Hetkel asub mõisas Muuga Põhikool. Allikas: http://www.visitpandivere.ee/lv/vaatamisvaarsused/86-muuga-mois |
